Loote areng 4 1 — Transcript

Full transcript

1. 0:03No nii, geenirikked ja alustame kõige
2. 0:07levinumast ehk tauni sündroomist ehk
3. 0:09trisoomia 21st.
4. 0:12Esineb trisoomia 21 ühel lapsel 600 k
5. 0:161000 sünni kohta ja kaasneb selle tauni
6. 0:21sündroomiga kerge kuni mõõdukas
7. 0:23intellekti puue iseloomulik välimus.
8. 0:26Sageli ka südamerike.
9. 0:28Oodatav eluiga sõltub sellest, kas ja
10. 0:31kui palju ta saab kaasavaid haigusi. Et
11. 0:33kui tal on südamerike, mis vajab vajab
12. 0:36operatsiooni, vajab eluaegset ravimite
13. 0:39kasutamist, siis prognoos on kehvem. Kui
14. 0:43sündroomitunnused on nõrkad, nõrgalt
15. 0:46väljendunud ja südame probleeme ei kaasu
16. 0:49ja lapse laps saab oma lapseeas palju
17. 0:54liikuda ja ja tervislikku toitu, siis
18. 0:58tema eluiga võib olla päris pikk.
19. 1:03Ee taun sündroomiga lastevanemad leiavad
20. 1:06tuge ja ja abi taunisündroomiga vanemate
21. 1:10ühingust. Venekeelne koduleht ja
22. 1:13eestikeelne koduleht on siin slaidi peal
23. 1:15olemas.
24. 1:17Ja sellised nunnukad
25. 1:19siin taun sündroomiga. Laste vanemate
26. 1:22lehe pealt võetud pildid.
27. 1:25Taun sündroomi lapsed on väga
28. 1:27rõõmsameelsed ja heatujulised ja
29. 1:29positiivsed ja armastavad.
30. 1:32väga raske taun sündroomiga võib
31. 1:34kaasneda ka väga raske intellekti poo
32. 1:37siis muidugi on natukene keerulisem nii
33. 1:39nende laste kui nende vanemate elu oma
34. 1:43esinemissageduselt järgmine on Edvarsi
35. 1:45sündroom ehk trisoomia 18
36. 1:48teda esineb ühel lapsel 3 k 3500 sünni
37. 1:53kohta see on väga raske sündroom 90%
38. 1:57nendest Edwardsi sündroomiga lastest
39. 2:00sureb esimes esimesel elunädalal ja vaid
40. 2:0310% elab vanemaks kui üheaastasega. Kui
41. 2:06Edvardsi sündroom avastatakse, siis
42. 2:09tavaliselt soovitatakse rasetust
43. 2:11katkestada.
44. 2:14kaaseb intellektipu, mis ei jõua
45. 2:17tavaliselt väga väljenduda, kuna need
46. 2:19lapsed elavad lühikese elu, organite
47. 2:22väelarengud südames, ajudes, neerudes,
48. 2:24huule ja suulaelõhe, väike pea, väike
49. 2:27alalõuk, kompid väljaaren arenemate
50. 2:30sõrmed
51. 2:32on väga suur raseduse katkemise ja
52. 2:34surnult sünnirisk.
53. 2:38Ja siin üks hetratsi sündroomiga laps
54. 2:46patau sündroom ehk risoomia 13. Väga
55. 2:49raske sündroom.
56. 2:51Väga raskete väärarengutega
57. 2:54ka jällegi kui avastatakse raseduse
58. 2:56ajal, siis soovitatakse rasedust
59. 2:57katkestada.
60. 2:59Ee esineb ühel 5000
61. 3:03lapse kohta.
62. 3:05intellektipuudet, rasked väärarengud,
63. 3:07selja ja pea ja väärarengud, lisasõrmed,
64. 3:09varbad, suula ja huulelõhe,
65. 3:12ee näos, silmade, ninaväärarengud, nõrk
66. 3:15lihastoonus. Enamik lastest ei ela üle
67. 3:18nädala. Suur risk raseduse katkemiseks
68. 3:21ja surnult sünniks. Ma isegi ei tea, kas
69. 3:23ma seda pilti teile näidata tahan, et
70. 3:25need on päris
71. 3:27rasked pildid, aga ma korraks lühikeseks
72. 3:30hetkeks
73. 3:32panen selle pildi siia siiski.
74. 3:37Aga muide, millest me libisesime üle
75. 3:39niimoodi, et me ei rääkinudki sellest,
76. 3:41on see, et et käe ja jala arenguga
77. 3:44seoses, et kui see käsi ja jalg arenevad
78. 3:48seal neljanda nädala paiku, kui see
79. 3:49pungakene tuleb ja kuni sinna kuuenda,
80. 3:52seitsmenda, kaheksanda rasedusnädalani,
81. 3:54et siis need, mis on käte arenguhäired
82. 3:58ee kui sõrmede ja varbade arvus on
83. 4:00muutused või ee varvaste arvus on
84. 4:03muutused või siis ee on tegemist
85. 4:06lühikeste kätega või või valesti
86. 4:10arenenud liigestega,
87. 4:12siis e
88. 4:15on need e sündmused seal
89. 4:18emakehas toimunud selles vahemikus, see
90. 4:21neljas kuni kuni seitsmes kaheksas
91. 4:24rasedusnädal, et kui hakata mõtlema, et
92. 4:26mis siis juhtus, kas ta oli
93. 4:28eksponeeritud kiirgusele, kas ta kasutas
94. 4:32mingeid kemikaale, ravimeid
95. 4:35midagi sellist, mis võib sellise raske
96. 4:38ee häire seal jalgade ja käte arengus
97. 4:41tekitada. Aga sugukromosoomide
98. 4:44arvamuutused
99. 4:47kõige sagedamini esinev geenirik,
100. 4:48esinemissage üks üks esinemissagedus
101. 4:51ühele 500st
102. 4:53ee ise on kergema kuluga ja suurema
103. 4:56esinemissagedusega kui tauni sündroom.
104. 4:58Et ma enne mõtlesin, et taun on kõige
105. 4:59sagedasem. Sorry. Kliiniline pilt on
106. 5:03varieeruv.
107. 5:04Põhiprobleem on lastetus. Ka lühike kasv
108. 5:07kaasneb sellega mõnikord. Mõnikord need
109. 5:10lapsed võivad vajada kõneteraapiat,
110. 5:12füsioteraapiat, tegevusteraapiat
111. 5:14ja neil võivad olla hariduslikud
112. 5:16eriadused.
113. 5:18Ee enamasti hakkavad nad saama
114. 5:21hormoonravi, kui nad jõuavad sellesse
115. 5:23vanusesse, kus kus hormoonid hakkavad
116. 5:27tähtsamat rolli mängima. Nii et teismeas
117. 5:30hormoonravi
118. 5:33turneris sündroom ehk monosoomia 45
119. 5:38ee sagedus üks 2500 ja see on üks
120. 5:40nendest sündroomidest, mida testitakse,
121. 5:43kui tehakse geneetilisi uuringuid
122. 5:45rasedatel tüdrukutel siis on puudu 1 x
123. 5:48kromosoom, et see on see 45x
124. 5:52haigus, et muidu ju peaks olema 46x.
125. 5:56võib esineda südamerikkeid
126. 5:58neeruanomaaliaid täiskasvanuna. Nad on
127. 6:00viljatud. Sakeli jääb haigus vastsündinu
128. 6:03eas diagnoosimata ja haigus avaldab, kui
129. 6:06puberteet ei alga. Nimikuas võib olla
130. 6:08käe ja jalalabadel turset, iseloomulik
131. 6:11volt kaelal, et mõnikord tekib küsimus,
132. 6:13et kas tal on kilpnäärme väga midagi, et
133. 6:16selline nagu võru on kaela ümber kohe
134. 6:18see selline nagu õtsik on siin kaela
135. 6:21peal imikuas. Ee
136. 6:25ee siis juba need tursed ee
137. 6:29kolmanda ja viienda eluaastani kasv
138. 6:31normaalne ja edasi jääb pikkuses maha
139. 6:33teistest omaealistest,
140. 6:35et nad kasvavad umbes 140 cm pikkuseks,
141. 6:38vajavad hormoonravimeid, kasvuhormoone
142. 6:41ja munasarja hormoone, et areng oleks
143. 6:43eakohane. Nii et kui on õigel ajal
144. 6:46avastatud, kui on hakatud puberteedos
145. 6:48hormoone võtma, siis võib kasvada ka
146. 6:51pikemaks kui 140 cm, aga kahjuks
147. 6:55viljatust see ei ravi. Ee kuklal on
148. 6:58madal joostepiir, üksteisest kaugel
149. 7:00asetavad rinnanibud, suured kõrvad,
150. 7:03kõrge suulagi ja palju sünnimärke.
151. 7:06Väga paljud inimesed tunnevad ennast
152. 7:08ära, kui seda kui seda kohta öelda. Nii
153. 7:10et et siin on see tüdruk pildi peal. et
154. 7:15et ka iseloomulikud näojooned,
155. 7:19aordikaare muutus, kaugelasetsevad
156. 7:21rinnanipud
157. 7:24ja mühike kasv.
158. 7:28Nüüd see kaelavolt ei ole siin küll
159. 7:30hästi näha, et päris piltide peal see
160. 7:32paistab paremini. 3x sündroom e siis üks
161. 7:37liigne x kromosoom naistel karjutüb 47
162. 7:413x
163. 7:43sagedus üks tu000ele enamikust kasvavad
164. 7:46täiesti normaalsed naised võib esineda
165. 7:49viljakuse häireid võib esineda
166. 7:51intelligentsilangust aga mitte alati
167. 7:55lihtsalt geneetilisel uuringul
168. 7:57avastatakse
169. 8:01kleinefelter ja x Y sündroom
170. 8:05on liigne X kromosoom mehel. Ee karjutüp
171. 8:09siis 47xy,
172. 8:13mitte siis 46xy nagu on mehe tavaline
173. 8:16karjutüüp. sagedus 1700le vast sündinud
174. 8:20poisslapsele.
175. 8:22Kaasnevad viljatus paljudel juhtudel
176. 8:24kehaehitus naiselikku tüüpi. Ligikaudu
177. 8:27ühel kolmandikul juhtidest esinev
178. 8:29rindade areng ehk siis künekomasti ja
179. 8:32naisinna esinemine mehel. ee ee x y
180. 8:38sündroomi mehel on kaks ykromoso
181. 8:41karjutüüp 47 xy
182. 8:45ja sagedus
183. 8:48ee 1700le
184. 8:51välimuselt täiesti normaalsed mehed
185. 8:53normaalse viljakusega võib siiski
186. 8:55esineda käitumisprobleeme kuni
187. 8:57puberteedijaani agressiivsust ja
188. 8:59hüperaktiivsust
189. 9:03Ee
190. 9:06ja jällegi üks mitteavanev link. Mm
191. 9:09võib-olla, et on praegu sobiv hetk öelda
192. 9:11seda, et ee kui ma postitan teile
193. 9:14loengu, siis ma postitan ta kogu
194. 9:17pikkuses. Nii et kõik loengud on
195. 9:20üksteise järel. Sa saad sealt samas
196. 9:23järjekorras minna neid slaide mööda ja
197. 9:26siis juba kontekstis teha lahti neid
198. 9:29linke, mis praegu nende loengute ajal ei
199. 9:32avanenud, et siis nad ei ole
200. 9:35kontekstivälised
201. 9:36ja ei tekita noh nii-öelda mõtetes
202. 9:40segadust, et ta on nagu samas
203. 9:41järjekorras, kui kui seal need
204. 9:44rasedusnädalad edenesid.
205. 9:47Lähme edasi põgusalt ühe toreda teema
206. 9:49juurde, mille nimi on sünnieelne
207. 9:52õppimine.
208. 9:54Nende raskete geeni probleemide järel on
209. 9:57see väga lõbus ja kergendav teada, et
210. 10:01sünnielne õppimine on väga vana
211. 10:04teadmine, et looted sünnelselt õpivad.
212. 10:08E Kudsius juba 500 aastat enne meie aega
213. 10:11ütles, et keskkond looteas paneb aluse
214. 10:13hilisemale käitumisele. Vanahinna
215. 10:16kultuuris teati 450 aastat enne meie
216. 10:20ajaarvamist ja peeti tähtsaks lisaks
217. 10:23raseduse tervislikule toitumisele,
218. 10:25eluviisidele ka muusika emotsionaalselt
219. 10:28ja arendavalt mõju lootele. ee 400
220. 10:31aastat enne meie ajaremist Platon ee
221. 10:34teadis, et vibratsioonid on tähtsaim
222. 10:37kosmiline printsiip, et neid võib
223. 10:39kasutada ka lootega suhtlemisel. Ja
224. 10:43samast ajast Susrotra, India filosoof
225. 10:48väitis, et loode tunnetab alates 1213
226. 10:51nädalast ja aju hakkab tööle viiendal
227. 10:54kuul. ee talmud ee siis sisaldab
228. 10:59prenataalse stimulatsiooniprogrammi.
229. 11:02Nii et mitte lihtsalt niisama ei ole ei
230. 11:06ole juudid erakordselt targad, vaid vaid
231. 11:09ka võib võimalik, et selle tõttu, et et
232. 11:13seda loote ja arengut on arendamist on
233. 11:16peetud väga tähtsaks.
234. 11:19Vähetud fakte loote kohta on need see,
235. 11:24et tal on rohkem närvirakke ja neuroneid
236. 11:26kui täiskasvanul.
237. 11:28Tal on kogemused ja mälestused
238. 11:30sünnieelsest elust ja et neid on
239. 11:32võimalik regressioonimeetoditega
240. 11:34nii-öelda pinnale kergitada.
241. 11:37Ta kuuleb, maitseb, haistab ja tunneb ja
242. 11:40näeb enne sündi. Tal on eneseteadus.
243. 11:43Tema ajus programmeeritakse erinevaid
244. 11:45käitumismustreid, reageerimaks
245. 11:47erinevatele olukordadele hilisemas elus.
246. 11:51Et ta teeb oma järeldusi
247. 11:53emareaktsioonide
248. 11:55ee põhjal, hingamissageduse muutuse
249. 11:58põhjal, südamelöögisageduse muutuse
250. 12:01põhjal.
251. 12:02Meie mõtleme, et laps sünnib puhta
252. 12:04lehena, aga ta sünnib nii, et tal on
253. 12:07omad harjumused ja kogemused. Tal on ta
254. 12:11on harjunud oma keskkonnaga. Ta jääb
255. 12:13seda igatsema alguses.
256. 12:16Ta on harjunud loota vett jooma. Ta
257. 12:18proovib seda teha ka sünnijärgselt.
258. 12:21Mõnikord öeldakse selle peale, et lapsel
259. 12:23ajab loota vett üles, mis ei ole tõsi.
260. 12:25Ma olen neid jälginud nii kaua ja ma
261. 12:27võin öelda, et neil ei aja loota vett
262. 12:30üles. Eriti magades ja unistades. Nad
263. 12:33teevad seda amm am am am am suuga. Nad
264. 12:37tahavad juua seda loote vett, mis on
265. 12:39olnud nende elus kogu aeg nende ümber
266. 12:41olemas ja enam ei ole. Nad mõnikord
267. 12:43veendulult protesteerivad rinnast
268. 12:46söömise vastu, sest nad on täiesti
269. 12:47kindlad, et söök peab tulema nabanööri
270. 12:49mööda kõhtu.
271. 12:51Nii et lapsed on muidugi väga erinevad,
272. 12:54et on selliseid toimekaid ja praktilisi
273. 12:57ja pragmaatilisi, kes asuvad kohe
274. 12:59asjalikult imema ja on neid, kes alguses
275. 13:01vägaväga protesteerivad selle vastu, et
276. 13:04ta keha ei ole enam nii osav.
277. 13:07et tal ei ole enam selliseid võimekusi
278. 13:08nagu oli ennem sündimist.
279. 13:13Laps looteas suhtleb emaga nii
280. 13:15biokeemiliselt kui sensoorselt.
281. 13:17Ta saab osa ema emotsionaalsetest
282. 13:20kogemustest,
283. 13:22emais lootest varjata oma tundeid ja
284. 13:24emotsioone. Ja kas see tähendab siis
285. 13:25seda, et me peaksime ema hoidma kogu aeg
286. 13:27õnnelikuna? Ei, see ei tähenda seda,
287. 13:30sest et kurb olemine, vihastamine,
288. 13:35ärritumine, erutumine nii headel kui
289. 13:38halvadel põhjustel on osa elust ja laps
290. 13:42õpib neid läbi emaareaktsioonide kogema,
291. 13:45neid tundeid.
292. 13:47Ta sünnib, et luua suhe oma vanematega.
293. 13:49Ta teab, kuidas seda teha. Ta oskab oma
294. 13:51vanemat panna armu oma iseendasse.
295. 13:54Lapsel on sündides juba oma iseloom
296. 13:56temperament ja tal on enne sündimist oma
297. 13:59iseloom temperament, millele vastavalt
298. 14:01ta käitub. Me võime proovida olla
299. 14:03kavalad ja olla väga diplomaatilised
300. 14:06temaga suheldes. Me võime hästi läbi
301. 14:08saada lapsega.
302. 14:10Ee et see on võimalik, seda saab õppida.
303. 14:15kuidas seda teha.
304. 14:18Ee üks nendest asjadest, mis on väga
305. 14:21head, palun vaadake, see on teidi loeng
306. 14:24sünniaelsest õppimisest. Minu jaoks oli
307. 14:26väga silmi avav kogemus. Ma loodan, et
308. 14:28ka teile meeldib.
309. 14:32Tähelepanu ja teadvus.
310. 14:35Ja siin on see meie kena valgete
311. 14:38kulmudega 22äddalane beebi. Lootel on
312. 14:42remmuni. Jah, ma ennem ütlesin ka, et et
313. 14:46ta
314. 14:48magab päris palju ja seda teatakse, et
315. 14:51tal on remmuni selle järgi, et tema
316. 14:52silmad suletud augud liiguvad. Alates
317. 14:5523. nädalast nad näevad unenägusid.
318. 14:59Oi, kuidas tahaks teada, mida nad unes
319. 15:01näevad.
320. 15:0330ädalastel enneaegsetel on peaaegu 100%
321. 15:07unest remmuni. Ma ütlesin teile ennem,
322. 15:09et 90%
323. 15:11okei. No midagi sinna kanti. Ee 40
324. 15:15nädalaks ainult 50%
325. 15:18nii et ajalisena sündinud beebid ei näe
326. 15:21enam nii palju und
327. 15:24ee 16. nädalast on lastel meeldiv enese
328. 15:29stimuleerimise oskus. Nad osad suudavad
329. 15:32ja oskavad endale reaktsiooni esile
330. 15:34kutsuda ja seda nautida ja oskavad sõrme
331. 15:36imeda, ennast läbiimise rahustada.
332. 15:40Teisalt võib öelda, et ta lihtsalt
333. 15:42harjutab või õpib imemist, aga et sellel
334. 15:44on ka rahustav toime.
335. 15:48Ee emakas ei ole vaikne ja muutumatu
336. 15:51keskkond. Laps on emakas aktiivne ja
337. 15:53ergas, elab stimuleerivas keskkonnas.
338. 15:57Küsimus on selles, et milline see
339. 15:58stimulatsiooni kvaliteet on ja milline
340. 16:01on mõju arenevale lapsele.
341. 16:06Hääled, mida mis lapseni jõuavad.
342. 16:09mäletate, kui varakult laps hakkab
343. 16:10kuulma siis üksikut ärritavat heli,
344. 16:14millal ta hakkab kuulama 20 nädala
345. 16:17pärast 20 nädalat
346. 16:20ee hääli, emakõnet, seedimise ja
347. 16:22hingamisega seotud ajalisest, et mõtle,
348. 16:25see soolestik liigub üsna tema põse alt
349. 16:28teiselt poolt emaka seina läbi ja ta
350. 16:31kuuleb neid soolestikus toiduliikumise
351. 16:33hääli sama selgelt või isegi veel
352. 16:35selgemalt kui ema südant.
353. 16:37Ja ta kuuleb ka hääli väliskeskkonnast.
354. 16:41Liiga vali heli võib kahjustada seoses
355. 16:44selle vibratsiooniga või helilainetega,
356. 16:46mis tekib. Nii et Tolby stereoheli.
357. 16:50Suured lauluväljaku kontsertid suurte
358. 16:52võimsate kõlaritega, kus sa tunned ihu
359. 16:55pinnal, kuidas heli, kuidas pass lööb
360. 16:58vastu nahka. Ei, ei, ei. Kui sa oled
361. 17:01rase. Lõhnad ja maitsed. Toit ja
362. 17:04parfümeerija. Just rääkisin. Jah.
363. 17:08Lapse jaoks nende maitsete tundmine on
364. 17:10õppetund sellest, kuidas tunda ära
365. 17:13söödavad toiduained.
366. 17:16Liikumise toime, kehaasendi tajumine,
367. 17:19loksumine, vibratsioon
368. 17:21arendavad lapse kesknärvisüsteemi,
369. 17:24arendavad tema tasakaalutunnetust
370. 17:27ja hormoonide toime, hirm, rõõm,
371. 17:30nauding. Need on kõik ee elulised
372. 17:34emotsioonid ja ei ole põhjust nagu
373. 17:38püüdagi isegi elada nõnda, et neid
374. 17:40tundeid üldse, neid emotsioone ei oleks.
375. 17:44Looteas programmeeritakse elu. Kui on
376. 17:47pärilik eelsoodumus või rasedusaegne
377. 17:51alkoholi tarbimine ja ka
378. 17:52toitumisharjumused soodustada lapsel
379. 17:55alkoholismi avaldumist ee või
380. 17:58toitumishäirid hilisemas eas.
381. 18:00sõltuvusainete, sealhulgas ka nikotiini
382. 18:03tarbimine programmeerib lootel edasises
383. 18:05elus sõltuvuse millestki
384. 18:08sõltuvusainetest.
385. 18:10Ee, kui sünnib selline beebi, kelle ema
386. 18:12on rasedusajal suitsetanud, siis ta
387. 18:15nutab esimesed päevad suitsu järgi ja me
388. 18:17kasutame mõnikord sünnitusmajas selliste
389. 18:19laste puhul kergeid rahusteid, et nad
390. 18:21rahuneksid.
391. 18:23Aga ka teised sõltuvused nagu
392. 18:25suhkrusõltuvus või adrenaliinisõltuvus
393. 18:28on programmeeritud pikemaks ajaks kui
394. 18:30ainult looteas.
395. 18:34Ee alkohol ja suitsetamine raseduse ajal
396. 18:36vähendavad loote ja hiljem ka
397. 18:38vastsündinu autonoomse närvisüsteemi
398. 18:40reaktsioonivõimet olukorra muutumisele
399. 18:43nagu kehaasendi muutumised või
400. 18:44unegaaside muutumised.
401. 18:47Väheneb südametegevuse variabelsus. See
402. 18:49tähendab seda, et kui meie jälgime, ma
403. 18:51mõtlen, meie ämmaemandat jälgime Tita ee
404. 18:54südamelöögi sagedust tema lootejas, siis
405. 18:57me otsime sealt seda variabelsust, seda
406. 18:59kõikuvust, seda muutuvust. See on hea
407. 19:01tervisetunnus. Kui see variabelsus on
408. 19:03väike, siis me oleme mures ja alkoholi
409. 19:07ja suitsetamine aseduse ajal vähendavad
410. 19:09seda variabelsust. Ee suurem oht t apna
411. 19:12naedeks ja äksmaks, siis hiljem juba
412. 19:15vastsündinu ja imiku eas.
413. 19:18ee ka trinkide arv enne rasestumist
414. 19:20mõjutab seda seisundit,
415. 19:24sest kahjustab kahjustub
416. 19:27ee me tulla. See on siis
417. 19:31ee
418. 19:32nukleuse kaar.
419. 19:37Sellel on seos hingamissagedusega, et
420. 19:39see vähendab vahendab impulsse selja
421. 19:42ajust ja asub siis ajus hüpotaalamuse
422. 19:47ee mediopasaal osas.
423. 19:53Õppimise eesmärgid, miks peaks õppima.
424. 19:56Ee kõigepealt loomulikult üsväliseks
425. 19:59eluks vajalike teadmiste omandamine.
426. 20:02Mida see Tita seal õpib? Milline toit on
427. 20:04sobilik ja turvaline? Harjub oma pere ja
428. 20:07oma kultuurile iseloomuliku toiduga. On
429. 20:11tehtud erinevaid katseid. Kõige esimene
430. 20:13katse, mis tehti, oli porgandimahla
431. 20:15katse ja teine katse, mis tehti, oli
432. 20:19Aniisi katse. Tehti Dioonis
433. 20:22Prantsusmaal. et ee siis kontrolliti,
434. 20:26kas ja kuidas lapsed sünnijärgselt
435. 20:28mäletavad neid maitseid, mida ema
436. 20:30heelistas või mida ema kasutas raseduse
437. 20:32ajal. Seega, kui me tahame, et laps
438. 20:36peaks söödavaks kala näiteks või
439. 20:40brokkolit, siis peaks rasenaine seda
440. 20:44kala või brokkolit ka raseduse ajal
441. 20:46sööma. Muidu Tita teeb ja ei söö seda
442. 20:49toitu, sest tema meelest see on võõras
443. 20:52maitse ja ta ei taha seda. Või kui sa
444. 20:54mõtled, et noh, nüüd imetamise ajal ma
445. 20:56hakkan tervislikumalt toituma, siis on
446. 20:58ka hiljaks jäädud. Sest et kui raseduse
447. 21:01ajal naine ei ole tervislikult toitunud,
448. 21:05siis neid aineid, mida neid toiduaineid,
449. 21:07mida ta ei söönud, need ei ole lapse
450. 21:09meelest söödavad.
451. 21:11Ja küüslaugu katse oli siis selline, et
452. 21:1433 küüslauku armastavat emade last, kes
453. 21:18sõid meesasti küüslauku, jälgiti neid
454. 21:20üheks kuni küna eluaastani. Nad
455. 21:22mäletavad väga pikka aega
456. 21:26ee seda e neid maitseid, mis mis neile
457. 21:31rasedusajal tuttavaks said.
458. 21:34Väga põnev asi on see, et beebid nutavad
459. 21:36oma emakeelele iseloomuliku
460. 21:38intonatsiooniga.
461. 21:412010. aastauurimus, et näiteks prantsuse
462. 21:44beebid nutavad tõusva intonatsiooniga ja
463. 21:46saksa beebid langeva intonatsiooniga ja
464. 21:48ja
465. 21:50siis Belgias ja Luksemburgis,
466. 21:53kus on nii saksa kui prantsuse keelt
467. 21:55kõnelevaid sünnitajaid, seda
468. 21:57sünnitusmajas pandi tähele. Märgati, et
469. 22:00lapsed nutavad erineva intonatsiooniga.
470. 22:02Eesti ja vene keele intonatsioon on
471. 22:04sarnased, et selle järge ei saa aru, kas
472. 22:06vene tita või eestikeelne tita nutab.
473. 22:09Aga et kui ema ei räägi oma ema keeles
474. 22:13raseduse ajal, siis lapse jaoks ta
475. 22:17proovib jäljendada selle keele
476. 22:19intonatsiooni, mis keeles ema rääkis,
477. 22:21kui ema räägib mitmes keeles. Vot seda
478. 22:23ma ei oska. Mis siis mis siis saab? Aga
479. 22:25kindlasti erinevate keelte rääkimine
480. 22:28arendab lapse aju.
481. 22:30ee kuidas reageerida erinevates
482. 22:32ohuolukordades.
483. 22:34Mis on turvaline käitumine? See tuleb ka
484. 22:37raseduse aegsetest käitumise või emale
485. 22:40osaks saanud asjade eem
486. 22:45tulemi mõõtmisest, et ee 11. septembri
487. 22:50ee kaksiktornide ründamine ee
488. 22:53orkaanidesse jäänud naisi on uuritud ee
489. 22:58on uuritud teise maailmasõja näljamõju
490. 23:02ee hilisemale tervisele ja nii edasi.
491. 23:07Ee sünnielsel suht suhtlemisel on kolm
492. 23:10peamist kanalit. molekulaarne suhtumine,
493. 23:13siis emotsioonidega seotud hormoonid
494. 23:15läbivad platsenta bararjääri
495. 23:17praktiliselt muutumatul kujul ja jõuavad
496. 23:20looteni. Siis adrenaliin, norradrenin,
497. 23:23neuro ja seksuaalsusega seotud
498. 23:24hormoonid, sensoorne ehk puudutamisega
499. 23:28seotud suhtlemine, nii puudutus, keha
500. 23:30liikumine, asendite muutmine,
501. 23:32häälsuhtlus, see on kõik võimlemine, aga
502. 23:36ennekõike tants. Sellepärast on
503. 23:39ajalooliselt alati rasedalt tantsinud
504. 23:42ja intuitiivne suhtlemine, tunnetus ja
505. 23:45unenäod suhtlemine on kusjuures
506. 23:47mõlemasuunaline.
507. 23:55Nii ee jõudsimegi lõppu. Päris viimane
508. 23:59slaid meil ees veel ei ole. Paar slaidi
509. 24:01on veel jäänud,
510. 24:04aga
511. 24:06teie kodutöö
512. 24:08saab olema ee leida
513. 24:13ja
514. 24:15kirjeldada
515. 24:17ühte meetodit,
516. 24:19mis sobib loote arendamiseks.
517. 24:23See võib olla ükskõik mis, midagi
518. 24:26nendest, mida siin juba põgusalt
519. 24:28nimetatud on või sa võid leida midagi
520. 24:31täiesti oma. See võib olla muusikaga
521. 24:34seotud, see võib olla liikumisega
522. 24:35seotud, see võib olla ka mõni
523. 24:38elektrooniline seade. Nii et ee leia,
524. 24:42ole valmis tutvustama sellel korral, kui
525. 24:44me päriselt silmast silma kohtume ja
526. 24:47kodusünnitusest peamiselt räägime.
527. 24:50Ee see on alles juunikuus, nii et ei
528. 24:53kiiret. Ee aga veel loote kuulmine.
529. 24:57Kõige intensiivsem akustiline signaal on
530. 24:59loomulikult emahääl. Loode tunneb ema
531. 25:02häält. See on vajalik selleks, et ta
532. 25:04tunneks sünni järel ema ära. See on
533. 25:07vajalik kihindumuse kujunemiseks,
534. 25:09intellekti arenguks, kõne arenguks ja
535. 25:11keelearenguks.
536. 25:16Ee
537. 25:18seda, et loote kuulmine sõltub seisust.
538. 25:20kas ta on peaseisus, siis ta kuuleb
539. 25:22rohkem luu kuulmise kaudu. See tähendab,
540. 25:25et kui ta on pea allpool ja kui ta on
541. 25:27toharseisus,
542. 25:29kui tal on pea ülespoole, siis ta kuuleb
543. 25:31rohkem ema sise helisid.
544. 25:34Laul on sageduselt rikkam kui kõne.
545. 25:36Laula lapsele ja lootele.
546. 25:39Laulinnud, keda haudus mitte laululind
547. 25:42ei oska laulda.
548. 25:44Ja ära unusta, et veekeskkonnast loote
549. 25:46vees levib heli neli korda kiiremini kui
550. 25:49õhus.
551. 25:56Ja need küsimused väga üldised ja
552. 25:58suunavad. Millal kuidas loote ka
553. 26:01suhelda, millisest rasedusnädalast
554. 26:04alates, mis ajalpäevas, kuidas aru
555. 26:07saada, millal on õige aeg, kas talle
556. 26:10meeldib enne looteliigutuste tundma
557. 26:13hakkamist
558. 26:14ja siis, kui looteigutusi on tunda. Et
559. 26:17need küsimused ma panen sinna ee koduse
560. 26:21ülesande juurde, kui ma ee selle teile
561. 26:25saadan. Aga aitäh teile ja loodetavasti
562. 26:30kohtume päriselt varsti juba suve
563. 26:33alguses.