Loote areng 2 — Transcript

Full transcript

1. 0:02Lähme edasi loote arengu koolitusega.
2. 0:07E seekord siis 13 42 rasedusnädalani.
3. 0:12Sellele ajale üldiselt on iseloomulik
4. 0:15see, et suuremad ehitustööd ja ja
5. 0:21organite kujunemine on selleks hetkeks
6. 0:23kõik möödas ja valmis. Loomulikult ei
7. 0:26ole beebi veel päris valmis ja
8. 0:30nii varasündes ei oleks laps elu
9. 0:33võimeline just sellepärast, et ta ei ole
10. 0:36veel kohastunud üaveliseks eluks.
11. 0:39Aga hakkame vaikselt nädalhaaval edasi
12. 0:42liikuma.
13. 0:45Ee 13. nädalal
14. 0:48ee pannakse paiku nahavärvus,
15. 0:51sest selles sellel ajal toimub
16. 0:53melantotsüütide areng.
17. 0:56Just melaniini hulk nahas määrab naha
18. 0:59värvuse.
19. 1:01Mida rohkem melaniini, seda tumedam
20. 1:03nahk. Mida vähem, seda heledam. Ja kui
21. 1:06melaniin puudub täiesti, siis sünnib
22. 1:09albiino. Ja albiinosid esineb ju kõigi
23. 1:14kõigi rahvaste hulgas.
24. 1:17ka päris aafriklaste hulgas on albinosid
25. 1:20ja ka peaaegu kõigil looma ja
26. 1:23linnuliikidel esineb albino
27. 1:25järeltulijaid. Nii et kui melaniini ei
28. 1:30ole, siis nahk, juuksed,
29. 1:34eem
30. 1:36kulmud,
31. 1:38ka silmaiirised on värvitud.
32. 1:43Silmad on sageli albiinodel punakad või
33. 1:47väga väga helesinised sellepärast, et
34. 1:50kui ei ole melantoni, kui ei ole
35. 1:52värvainet, siis kumab läbi veresoonkond.
36. 1:59Ee 14 ja 17. nädala vahel toimub selline
37. 2:04oluline asi nagu immuunsüsteemi areng.
38. 2:08Ee sellel ajal aktiveerivad leukotsüüt
39. 2:10antigeenid.
40. 2:12mis annavad inimesele kaitseviiruse
41. 2:14bakterite eest.
42. 2:17Ja väga oluline on see, et see
43. 2:21immuunkaitse on igal inimesel natuke
44. 2:23erinev,
45. 2:25sest et kui mingi bakter või viirus
46. 2:29maailmas valla pääseb, ei saaks ta ee
47. 2:34kätte kõiki inimesi
48. 2:36või no kätte saaks, aga haigeks ei
49. 2:38teeks. veelgi vähem ee siis sureb
50. 2:42inimesi selle tõttu, et inimestel on
51. 2:45erinev immuunkaitse.
52. 2:47Ee see ei puuduta ainult inimesi, see on
53. 2:49kõikidel liikidel nii et ükskõik kui
54. 2:52vinge haigus, ta ei võta kunagi kõiki
55. 2:54selle liigi isendeid just selle tõttu,
56. 2:57et see immuon süsteem on individuaalse
57. 3:00arenguga.
58. 3:02Aga teisalt teeb ta väga raskeks näiteks
59. 3:05organdoon leidmise, et organdoonoril
60. 3:09peab olema samasugune või sarnane
61. 3:12immuunvastus,
62. 3:13muidu tema organid ei kohane uues ee
63. 3:17kehas.
64. 3:20Ee selles vanuses hakkab laps reageerima
65. 3:22tugevatele helidele.
66. 3:25juuksed ja kehakarvad kasvavad ja ta
67. 3:28hakkab tegema hingamisliigutusi, mida on
68. 3:30näha ka Ultraheli uuringul.
69. 3:35ee küüned hakkavad kasvama, aga ega nad
70. 3:38päris välja kujunenud ei ole veel, sest
71. 3:41et ka enneaegsena siis pärast 30ate
72. 3:46asedust nädalat sündinud beebil ei
73. 3:48pruugi küüned veel ulatuda päris
74. 3:50sõrmedel ja varvastel varba ja
75. 3:52sõrmeotsteni.
76. 3:55Ee see, et laps reageerib tugevatele
77. 3:58helidele.
78. 4:00Ee seda on tunda ka sellest, kas ja
79. 4:03kuidas ee loodel reageerib, sest et
80. 4:06umbes sellel ajal ee hakkavad
81. 4:09tundlikumad emad tundma ka beebide
82. 4:11liigutusi ja korduvalt ee rasedad naised
83. 4:14pisut varem kui esmakordselt beebit
84. 4:18ootavad naised.
85. 4:21ee
86. 4:23tugevatele helidele reageerimist on
87. 4:25kontrollitud nõnda, et ee
88. 4:29et teha vahet, kas see on ema
89. 4:32reaktsioon, ehmatus tugevale helile või
90. 4:34reaktsioon tugevale helile või päriselt
91. 4:36lapse enda oma, et emale on pandud
92. 4:39mürummutavad kõrvaklapid ja neist siis
93. 4:42jooksma ee mingi muusika. Ja beebil kõhu
94. 4:46juures on siis piiksutatud
95. 4:49mängupasunaga
96. 4:51präksutatud ja vaadatud, kas ja kuidas
97. 4:53laps sellele reageerib. Jah, ta
98. 4:55reageerib.
99. 4:58Ee
100. 4:59selle neljanda raseduskuu
101. 5:03video saate teha lahti siis, kui te kui
102. 5:06te selle konspekti saate endale. M see
103. 5:11on seal teiste videote hulgas.
104. 5:16Ee
105. 5:18sellel ajal on olemas ka
106. 5:21lapsel juba kõik ajurakud
107. 5:24ja hakkavad esmased neuronsidemed
108. 5:27kujunema selle ajuraku võrgustiku vahel.
109. 5:30Esimene primitiivne kesknärvisem hakkab
110. 5:33tööle
111. 5:35ja
112. 5:38kesknärvisem
113. 5:39mõjutab iseloomu ja käitumist.
114. 5:43Loomulikult mitte ainult loodas, vaid
115. 5:45hiljem kogu elu.
116. 5:47Kui nüüd rasedus kulgeb kõrge
117. 5:49testosterooni tingimustes,
118. 5:52ee kust see kõrge testosteroon võib
119. 5:54tulla? See võib tulla sellest, millised
120. 5:58on selle naise
121. 6:00ee elukeskkond ja tingimused, milles ta
122. 6:03elab. testosterooni tootmist käivitavad
123. 6:08ee raske töö, keerukad olukorrad, sõda
124. 6:13näiteks.
125. 6:15Ee
126. 6:18aga mitte ainult, et neerupealiste
127. 6:21tegevus võib olla aktiivne ka muudel
128. 6:22põhjustel.
129. 6:24Ee aga see kõrge testosteroon raseduse
130. 6:27ajal mõjutab nende ajupiirkondade
131. 6:29arengut, kus tekib hirm ja erutus.
132. 6:33Ja selle tõttu kujunevad välja aju
133. 6:36soootunnused ja viis, kuidas aju
134. 6:39reageerib testosteroonile.
135. 6:42Hulljulged inimesed,
136. 6:45kes ei karda mitte midagi, kes janunevad
137. 6:48testosterooni kõrge taseme järgi, kes ee
138. 6:53kes meeleldi tegelevad
139. 6:54ekstreemspordialadega,
140. 6:57kellele istub lahingutegevus.
141. 7:00Sõltumata siis sellest, kas nad on nais
142. 7:02või meesoost, võib nende ajul olla
143. 7:05meestüüpi reaktsioon testosterooni
144. 7:08tõusele tõusule.
145. 7:12Ee jälle üks imeline pilt 16ädalasest
146. 7:15lootest Lennart Nilsoni poolt, et see
147. 7:19pilt on siin sellepärast, et me saaksime
148. 7:22imetleda, kui täiuslik see 16nädalane
149. 7:27ee loode on.
150. 7:29Tal on juba iseloomulik äratundv
151. 7:33nägu.
152. 7:35Silmad on õigel kohal. Suu ja huuled on
153. 7:38arenenud. Sõrmed on normaalse pikkusega.
154. 7:43Ee
155. 7:44käed ja jalad siis võrreldes kehaga
156. 7:48hakkavad tasapisi oma õiget
157. 7:50proportsiooni saavutama.
158. 7:53ee
159. 7:55ja nehid siseelundid
160. 7:58siis osa soolestikust, mis on algselt
161. 8:02nabanööri väris
162. 8:04sellel ajal liigub tagasi kõhuõõnde.
163. 8:08Ee see 16 nädalane loode neelab loote
164. 8:12vett, ee liigutab käsi ja jalgu, tal on
165. 8:17sammurefleks,
166. 8:19ta ringutab, võpatab
167. 8:22ee
168. 8:25ja teeb esimesi primitiivseid
169. 8:28hingamisliigutusi.
170. 8:31Ee kui ee seal eelmisel slaidil see Tita
171. 8:36kuulis ee kõhus neid valjusid ee hääli,
172. 8:40siis ee 18 ja 22. nädala vahel ee laps
173. 8:45kuuleb siis mitte enam valju või
174. 8:48ärritavat või äkki tekkivat häält, vaid
175. 8:51ta suudab kuulata.
176. 8:54Sest töötama hakkab see osa ajust, mis
177. 8:56võtab vastu helisignaale.
178. 8:59Arenevad lõhna, maitsmis, kuulmist,
179. 9:01nägemis ja puudutamismeel.
180. 9:04Ja selle tõttu on see just aeg, millal
181. 9:07võiks või saab hakata
182. 9:12loodet arendama. Kui sinnamaani
183. 9:14tegelikult laps kasvas füüsiliselt, tema
184. 9:18organsüsteemid arenesid ja üli-ülihtis
185. 9:21oli see, kui kvaliteetset toitu ta
186. 9:25selles raseduse suuruses saab.
187. 9:29ee et ema saaks piisavalt puhata, et ta
188. 9:32toit sisaldaks piisavalt
189. 9:35vajalikul määral ja ja vajalikus
190. 9:40ee vahekorras mineraale, vitamiine oleks
191. 9:44valgu, rasva ee rikas ja sisaldaks ka
192. 9:48piisavalt süsivesikuid, siis siit alates
193. 9:54ei ole laps enam selline taimekene või
194. 9:58primitiivne loomakene, et ee ta kuulab,
195. 10:02kogeb, maitseb, puudutab.
196. 10:07moodustavad mälu ja mõtlemise arenguks
197. 10:09vajalikud keerulised närviendused,
198. 10:12aga muuseas tekivad ka jääbhammaste
199. 10:14algmed ee igemesse.
200. 10:18Ja
201. 10:20soovitan hiljem siis vaadata ee seda
202. 10:23YouTube'i ee videot selle kohta ee mida
203. 10:28kogeb ema sellel poolel teel ee kui kui
204. 10:33beebi on selles arengujärgus 18 k2
205. 10:36nädal.
206. 10:40Ee
207. 10:42füüsiline kasv ja lihaste areng on selle
208. 10:4518 ja 22. nädala märksõnad.
209. 10:49Ee laps liigutab rohkem. Noh, tegelikult
210. 10:53liigutusi on juba ju ka
211. 10:54seitsme-aheksanädalasel lootel, et on
212. 10:58enda koopilistel uuringutel nähtud, et
213. 11:00ta käekesed ja jalakesed liiguvad
214. 11:02natukene ja ta võpatab, aga neid
215. 11:04liigutusi, mis nii varases järgus on, ei
216. 11:07ole veel tunda.
217. 11:11Ee,
218. 11:14sellel vasakpoolsel pildil on väga hästi
219. 11:16näha ee seda, kui õrn ja läbikumav see
220. 11:19väike täiuslik inimolend on. On näha
221. 11:23sääreluus see osa, mis on hakanud juba
222. 11:25luustuma ja see osa, mis on veel
223. 11:27kõhreline.
224. 11:30Ja parempoolsel pildil seda, kui valmis
225. 11:33täiuslik inimene ikkagi see 18dalane
226. 11:36loode on. Kui meie eelmine slaid oli
227. 11:39selle kohta, et 18 k2 nädalat, siis see
228. 11:4222 nädalat, ma tuletan meelde, on see
229. 11:45piir, kust alates siis kesknärvisem on
230. 11:49nii palju arenenud ja hingamiselundid ja
231. 11:51seedeelundid sedavõrd arenenud, et
232. 11:56see
233. 11:58õige hoolitsuse korral ja spetsiaalsetes
234. 12:00tingimustes on selle sellises raseduse
235. 12:04suuruses sündinud lapsel elootust, kui
236. 12:07tema eest õige õigesti hoolitseda
237. 12:09ja tema vajadused ee, mis selles sarnase
238. 12:13on väga
239. 12:15väga mitmekesised ja väga täpset
240. 12:20hooldust eeldavad, et kui me kõiki neid
241. 12:23täidame ja see laps tõesti on oma
242. 12:26vanuseks hästi arenenud, ka see, miks
243. 12:30ennaaegne sünnitus toimub, see põhjus on
244. 12:34oluline ee selle
245. 12:37juures, kui
246. 12:40eluvõimeline see laps on, kui tema toit
247. 12:44raseduse esimestel kuudel ja tema
248. 12:46verevarustus platsentas ja naban
249. 12:49veresoondes on olnud väga hea ja ta on
250. 12:53hästi arenenud, siis ta saab paremini
251. 12:56hakkama kui need looted, kes on sündinud
252. 13:00varem sellepärast, et nad on halva
253. 13:02perevarustuse või kehva toidu pärast
254. 13:05kannat anud nende elulootus on palju
255. 13:07väiksem kui nendel titadel, kes on hästi
256. 13:10arenenud.
257. 13:13Ee järgmiseks üks pilt päriselt 18.
258. 13:16nädalal sündinud lapsukesest,
259. 13:20et ta näeb välja nagu nukk. Tema nahk ei
260. 13:25ole veel arenenud.
261. 13:27Ee see on täiesti läbikumav ja õhuke
262. 13:30selle tõttu nii punakas.
263. 13:33Tema nahk hakkab ka kiiresti kuivama
264. 13:35pärast sündi, et see on vanemate soovil
265. 13:38ja palvel ee siis raseduse katkemisel
266. 13:43sündinud
267. 13:45ee tiitakesest tehtud pilt.
268. 13:50Ee kui nüüd see 22 nädalat on kätte
269. 13:55jõudnud ja natukene juurdegi veel, siis
270. 13:58sellisel ajal sündinud lapsel on
271. 14:00elulootust.
272. 14:02Ta on selles vanuses umbes 28 cm pikk ja
273. 14:06kaalub kuskil 450 k 500 gr. Ja siin
274. 14:10kõrval hooldaja käsi, et laps on lapse
275. 14:14kehatüvi on umbes peesapikkune,
276. 14:18et ta vajab spetsiaalset niiskusrežiimi,
277. 14:21ta vajab juhitud hingamist, ta vajab ee
278. 14:25veenikaudu toitmist,
279. 14:27et ee m ta magab peaaegu kogu aja nii
280. 14:32nagu loote ema kõhuski magavad sellel
281. 14:35ajal üle 90% ajast. Nii ka see
282. 14:39enneaegsena sündinud, vastsündinud magab
283. 14:41peaaegu kogu aeg.
284. 14:46Ee 23 ja 27. nädala vahel ee lapse
285. 14:52liigutused tugevnevad
286. 14:54ja see on võib-olla see aeg, kus emad
287. 14:57tunnevad kõige rohkem liigutamist üldse.
288. 15:00Sellel ajal on silmalaud olid küll juba
289. 15:03natukene varem täiesti välja arenenud.
290. 15:05mäletate ka meie 16 ja 18ädalasel
291. 15:10lootel olid pildi pea silmad kinni,
292. 15:12silmalaud välja arenenud. Kui
293. 15:14kaheksanädalasel beebil olid ainult siis
294. 15:17tõesti sellised tumedad silmad ilma
295. 15:20laugudeta,
296. 15:21siis 26. nädalal hakkab laps silmi
297. 15:24avama. On küll leitud mõnikord ka
298. 15:26Ultraheili uuringul, et lapsed avanevad
299. 15:28avavad silmiga juba 20. nädala paiku,
300. 15:31aga kuna neil ei ole midagi vaadata,
301. 15:34siis nad nad ei tee neid silmi väga
302. 15:36lahti, et see on pigem selline
303. 15:38pilgutusreflekss, mis neid silmi avama
304. 15:40sunnib.
305. 15:42Ee selles raseduse suuruses on loode
306. 15:45umbes 24 cm pikk, kaalub umbes ühe kilo.
307. 15:51Lihaste intensiivne areng jätkub.
308. 15:54Ta liigub ja liigutab palju ja selleks,
309. 15:59et lihas areneks, tuleb liikuda,
310. 16:01liigutada. Kõik teame seda, et lihase
311. 16:04arenguks on vaja lihast liigutada ja
312. 16:07need lootekesed teavad ka, et liigutada
313. 16:10tuleb ja tõesti liiguvad palju. hüppavad
314. 16:12nagu batuudil seal emaka emaka ja
315. 16:15vetruvate seinte vastas ja astuvad ja
316. 16:19sammuvad, kui kui jalg puudutab
317. 16:23emaka seina. See on ka see aeg, kui
318. 16:27beebid kõhus keerutavad. et pole üldse
319. 16:30mingit põhjust kontrollida või vaadata,
320. 16:33millises positsioonis või asendis sellel
321. 16:35ajal see tita seal kõhus on, sest et
322. 16:39kuna ta astub seal nigu orav rrattas
323. 16:41mööda seda emaka seina kogu aeg
324. 16:42seestpoolt, siis just see on see aeg,
325. 16:45kui nad keerutavad oma nabanööri ümber
326. 16:48keha ja ümber kaela ja keerutavad
327. 16:50nabanörile palju tiirusid peale.
328. 16:55Ee selles vanuses hakkab muuseas ka laps
329. 16:58luksuma. et luksumise mõtet või põhjust
330. 17:02hästi ei teata. On palju seletusi
331. 17:04sellele, miks lapsed luksuvad. Et üks
332. 17:07selline lihtne või primitiivne seletus
333. 17:09on see, et magu on üle täitunud ja
334. 17:11võimalik, et see on ka tõsi, sest et
335. 17:14loote vett on ju ümber palju ja laps
336. 17:16joob seda kogu aeg. Nii et ee et täitsa
337. 17:20võimalik, et just sellepärast
338. 17:22ee südamelöögisagedus võib muutuda
339. 17:25välistel põhjustel. See tähendab, et kui
340. 17:27sinnamaani südamelöögi sagedus ee muutus
341. 17:30ainult ema poolsetel põhjustel, ema
342. 17:33ärevus, ee
343. 17:36füüsiline pingutus, mille tõttu ema
344. 17:39südamel pulss, südamelöögisagedus, ema
345. 17:41pulss, pulsisagedus tõusis. See tõstis
346. 17:44ka loote südamelöögisagedust. Aga nüüd
347. 17:47võib Tita täiesti oma ette erutuda
348. 17:49millegi peale, mis ee temal on uus või
349. 17:52seletamatu
350. 17:53ee ja mis teda mingil põhjusel
351. 17:56ee mis mingil põhjusel paneb tema südame
352. 17:59kiiremini põksuma. Ja tuletan veelkord
353. 18:02lihtsalt taustateadmiseks meelde, et
354. 18:04loote normaalne südamelöögisagedus on
355. 18:06120 k0 minutit. Sügava unestais võib see
356. 18:11olla alla 120, siis seal 110 ringis. Ja
357. 18:15kui Tita väga aktiivselt liigub, hüppab,
358. 18:18asendit vahetab, siis võib olla ka
359. 18:22lühiajaliselt üle 160. Kui pulss on
360. 18:26pidevalt üle 160, siis see võib piidata
361. 18:30ee haigusele või siis põletikule
362. 18:33organismis.
363. 18:39ee seda, kui nüüd see tita seal väga
364. 18:43palju liigub, ei tähenda veel
365. 18:45automaatselt seda, et ema tunneb alati
366. 18:47kõiki neid loote liigutusi, mida see
367. 18:49Tita seal teeb.
368. 18:52Et see sõltub sellest, millises asendis
369. 18:55ema keha suhtes see tita seal kõhus on.
370. 18:58Näiteks, kui tema selg on ema kõhu
371. 19:00poole, siis pole liigutusi peaaegu üldse
372. 19:03tunda, sest need on suunatud siis
373. 19:05tahapoole siseelundite suunas. Aga meie
374. 19:08inimestena tunneme ju kelmete ja nahaga,
375. 19:12et siseelundid on üpriski tundetud ja
376. 19:15neid liigutusi on päris vähe tunda. Ka
377. 19:17siis kui platsenta asetseb emaka selles
378. 19:21seinas, mis jääb naise kõhu poole,
379. 19:25ee on liigutusi vähem tunda. Kui seal
380. 19:28ikkagi selline platsenta on selline mõne
381. 19:31sentimeetri paksune, selline paks
382. 19:33vooderdis kõhupoolsel seinal ees on,
383. 19:37siis siis selge see, et kui kuigi lapse
384. 19:40liigutused võivad olla suunatud ka sinna
385. 19:42ema kõhu ees seina poole, siis neid on
386. 19:45palju vähem tunda kui nendel naistel,
387. 19:47kelle platsent asub emaka põhjas või
388. 19:50tagaseinal.
389. 19:52Aga seda, kui palju ema tunneb
390. 19:54looteigutusi, see sõltub ka sellest, kui
391. 19:57palju on loote vett.
392. 20:00Kui lootevett on palju,
393. 20:03siis Tita on seal selle suure mulli sees
394. 20:06ja liigutused ei pruugi tabada üldsegi
395. 20:10mitte emaka seinu, kuigi beebi võib
396. 20:11palju jalgu käsi ee kõverdada ja
397. 20:14sirutada.
398. 20:15Kui vett on vähem, on emaga seinad
399. 20:18lootele lähemal ja iga samm, iga hüpe,
400. 20:23iga puudutus, iga sirutus ee on emal ka
401. 20:26tunda.
402. 20:33Ja siin veel üks imekaunis pilt
403. 20:3524ädalasest
404. 20:37ee lootest.
405. 20:46し