Loote areng 2 1 — Transcript

Full transcript

1. 0:03mäletate, me jäime pooleli selle pildi
2. 0:06pealt, kus oli see armas 24ädalane
3. 0:10loode, kellel on kulmud ja vuntsid nagu
4. 0:15vanal mehel hallid. Noh, ega nad
5. 0:18tegelikult ju hallid ei ole, vaid hoopis
6. 0:22kilootevõie,
7. 0:24mis selles vanuses lapse nahka katab, on
8. 0:28jääb imehästi kinni nendesse
9. 0:30karvakestesse, mille nimi on loote vill
10. 0:33ja
11. 0:35selle loote võide üks selliseid
12. 0:38ülesandeid on loomulikult loote
13. 0:40toitmine, sest see on väga toitev see
14. 0:42võie, aga ka loote naha kaitsmine ee
15. 0:46matser
16. 0:48ehk siis läbiligunemise eest.
17. 0:52See 22
18. 0:55kuni 2456
19. 0:58nädal on see selline õhkõrn piir ee
20. 1:02seal, kus inimkonna teadmiste põhjal on
21. 1:05võimalik seda loodet aidata ja ja elus
22. 1:10ja tervena hoida,
23. 1:13et ee me teeme, mis me suudame, aga aga
24. 1:18alla 20 nädalasi beebisid väga harve
25. 1:21õnnestub elule päästa ja seal on ka see
26. 1:23piir sellepärast, et ee et ee sellel
27. 1:27loote kesknärvisüsteemi kopsude ee
28. 1:31veresoonkonna
29. 1:32ee seedeelund
30. 1:35ee immuunsüsteemi
31. 1:37areng on sellised, et need ei võimalda
32. 1:40üsvälise eluga toime tulla.
33. 1:44Aga mõnikord siiski juhtub, et just
34. 1:47selline väike ja ebaküps laps
35. 1:50otsustab sündima hakata. Noh, lihtsalt
36. 1:53niisama nad ei otsusta. Lapsed ikkagi
37. 1:56hakkavad sündima siis, kui nad ei saa
38. 1:58või ei taha enam vanamoodi edasi elada
39. 2:00ja enneaegsed lapsed siis tavaliselt ei
40. 2:03saa.
41. 2:05Ee, kui on tegemist lootekestade
42. 2:07põletikku,
43. 2:09lootehapikuvaegusega,
44. 2:11väärarenguga,
45. 2:13ee rääkimata platsenta hirdumisest, aga
46. 2:16mõnikord ka ematervist ohustavast
47. 2:19raskeseisundist,
48. 2:21siis sellistel juhtudel rasedust
49. 2:23säilitavat ravi ei rakendata ja
50. 2:26enneaegne sünnitus on vältimatu. Sellel
51. 2:28hetkel, kui me näindime, siis meedikud
52. 2:31näindivad, et enneaegne sünd on
53. 2:34vältimatu. Hatakse seda ee tillukest ee
54. 2:39lapsehakatist sünniks ette valmistama.
55. 2:42Kõik need beebid, kelle sünd algab enne
56. 2:4534. rasedusnädalat.
57. 2:48Ee nendele kõigile manustatakse
58. 2:52ee glükokortikoidhormoone
59. 2:54või tähendab neid panustatakse
60. 2:56loomulikult emale, aga eesmärgiga siis
61. 3:00küpsetada laps kopsusid kiirendatud
62. 3:03tempos, sest enne 34. rasedusnädalat
63. 3:07on loote kopsude alveoolid välja
64. 3:10arenemata või siis nii puudulikult
65. 3:12arenenud, et nendel nad ei suuda avaneda
66. 3:15hingamiseks, sest nende pinnal puudub
67. 3:17surfaktant.
68. 3:20ee selle krükokortikoid hormooni toimima
69. 3:23hakkamiseks oleks vajalik selline
70. 3:25ideaalis kaks ööpäeva.
71. 3:27No ka üks ööpäev on veel iha täiesti
72. 3:30okei.
73. 3:33Ee siis ema saab teksametasooni annuse.
74. 3:36see jagatakse kaheks portsioniks, sest
75. 3:38et kui me anname korraga liiga suure
76. 3:40annuse ee ja teine siis kohe 12 k24
77. 3:45tundi järgi sellele esimesele annusele,
78. 3:48kui me anname liiga suure annuse, siis
79. 3:50see võib kahjustada loote
80. 3:52neerupealiseid,
81. 3:54et ee et sellepärast suuremaid annuseid
82. 3:57välditakse.
83. 3:59Ee teine võimalus on veel lisaks sellele
84. 4:02emale glükokortikosoidide
85. 4:05ee manustamist on surfaktantravi. See
86. 4:08tähendab, et siis surfaktandi lahust
87. 4:11viiakse e vastsündinud lapse ennaaegse
88. 4:15lapse kopsudesse. See nimetatakse
89. 4:18kopsude lavaažiks.
90. 4:20Nii et ee et see aeg, kuhu me nüüd
91. 4:23praegu oma raseduse arengus loote,
92. 4:26tervise ja ja muutustega jõudnud olema,
93. 4:30on selline aeg, kus toimuvad enneaegsed
94. 4:33sünnid.
95. 4:37Kui see kita saab seal kõhus edasi olla,
96. 4:40siis tema luustik tugevneb, tema aju,
97. 4:43lihased ja kopsud täiustuvad, aga
98. 4:46loomulikult ka soolestikk
99. 4:49valmistub ee toitu vastu võtma ja
100. 4:52seedima. Juba palju varem suudab
101. 4:55soolestik toime tulla glükoosilahusega,
102. 4:59aga ee see soolestiku funktsioon üha
103. 5:04paraneb. Mida see soolestik siis seal
104. 5:07protsessib, et ju joovad loote vett ja
105. 5:10loot vees
106. 5:12on hõljumit.
107. 5:14Ee seal on kehalt ära langenud
108. 5:17lootvõiet, seal on luugot ehk seda loote
109. 5:21villa, mis titanahkab
110. 5:24ja seal on surnud naharakkusid.
111. 5:27See kõik soolestikus sadestub kogu
112. 5:30raseduse aja jooksul, sest juba kusagilt
113. 5:35enne seda, kui pool raseduse aega täis
114. 5:37saab, see tita joob seda loote vett.
115. 5:40Ja see selline tume roheline mass
116. 5:44soolestikus on siis see nii-öelda beebi
117. 5:47esiroe ehk mekoonium
118. 5:50ee mis tegelikult
119. 5:53ei lõhna, ei haise, sest et ta ei
120. 5:56sisalda baktereid.
121. 5:58Lapsestoolestik on sündimise järel
122. 6:01peaaegu steriilne.
123. 6:05Ee selles vanuses 28 k31 nädalat toimub
124. 6:10ka meelte areng, kuulmine, nägemine,
125. 6:13maitsmine, haistmine, puudutuste
126. 6:16tundmine. Laps hakkab üha enam
127. 6:18reageerima helidele, valgusele ja
128. 6:22puudutusele.
129. 6:23Kust see, kus need helid sinna satuvad?
130. 6:26No helid satuvad sinna mitmel erineval
131. 6:28moel. Kõigepealt laps kuuleb ema
132. 6:31kõnehäält,
133. 6:33seda siis kui ta on veel tuharseisus,
134. 6:37siis ta kuuleb otseselt. Kui ta on juba
135. 6:40keeranud pea allapoole, siis ta kuuleb
136. 6:43rohkem luuvibratsiooni,
137. 6:46ta kuuleb rohkem madalaid helisid, passe
138. 6:51ja kuuleb rohkem vokaale, konsonante ei
139. 6:56ole veel suuteline eristama.
140. 6:59Kus ta valgust näeb? No valgust kumab
141. 7:02natukene läbi kudede ja kui ema on
142. 7:06tõesti palja kõhuga päikese käes, siis
143. 7:08on seda kuma rohkem ka taskulambiga võib
144. 7:11beebile valgust näidata ja üks selline
145. 7:14tita tuharseisust peaseisu pööramise
146. 7:17meelitamise harjutus käib just
147. 7:19taskulambiga, et taskulamp pannakse kõhu
148. 7:22vastu ja meil meelitatakse beebid seda
149. 7:25seda valgust jälgima ja ja ennast
150. 7:29peaseisu keerama.
151. 7:31Aga selles vanuses titad seal kõhus
152. 7:33reageerivad ka puudutusele ja emad väga
153. 7:37selgesti tajuvad seda, et lood reageerib
154. 7:40puudutusele ja selles vanuses väga palju
155. 7:43hakkavad emetajasti spontaanselt oma
156. 7:45kõhtu puudutama ja silitama ja selle
157. 7:48kaudu oma lapsega suhtlema. Nad teevad
158. 7:51seda ka spontaanselt ja täiesti ilma
159. 7:53õpetamata, aga aga sellest puudutusest,
160. 7:58seda nigu modifitseerides ja ja seda
161. 8:02teadlikult tehes on võimalik ka lapsega
162. 8:05rohkem suhelda kui lihtsalt see
163. 8:08silitus, mida siis ilma sellele
164. 8:10tähelepanu pöördamata lapsele lapsele
165. 8:14osaks saab.
166. 8:16Kuna meelte areng, kuulmine, nägemine
167. 8:19toimuvad sellel ajal, siis võite arvata,
168. 8:22et enne seda aega siis roh nooremad kui
169. 8:2427
170. 8:26rasedusnädalal sündinud looted ee siis
171. 8:29üsajärgses elus neil on sageli kuulmise
172. 8:32ja nägemise probleeme, kuna silm ja kõrv
173. 8:36ei ole veel täielikult välja arenenud ja
174. 8:38see sünnjärgne
175. 8:40areng sõltub sellest, kui head on tema
176. 8:44tingimused.
177. 8:46kas ta on terve pärast seda või ta saab
178. 8:48mingi infektsiooni ee kuidas tema
179. 8:51seedesem tööle hakkab, kui hästi tema
180. 8:53kopsud tööle saadakse, et see ita, kes
181. 8:56suudab e kes saab hästi hapniku ja
182. 8:59toitaineid
183. 9:01ee kätte, nendega nendel ka kuulmine ja
184. 9:05nägemine pärast sündi arenevad peaaegu
185. 9:08sarnaselt nendele titadele, kes saavad
186. 9:11veel emakõhus turvaliselt edasi kasvada.
187. 9:17Selles vanuses tekib ka pikaajaline
188. 9:19mälu. Kust seda teatakse? Teatakse selle
189. 9:22järgi, et laps tunneb hiljem ära selles
190. 9:24raseduse suuluses kuuldud muusikakala
191. 9:26või looleread.
192. 9:28Nii et ee tasub beebile laulda, temaga
193. 9:32rääkida
194. 9:33ja muul moel ee talle ee siis pakkuda
195. 9:38sellist vaimutoitu.
196. 9:40Ee lood magab sellel ajal 90% ajast. Ta
197. 9:45näeb und ja me teame seda selle järgi,
198. 9:49et Ultrahilis on näha, kuidas tema
199. 9:52silmad laugude all, sulatud laugude all
200. 9:56liiguvad remmunele iseloomulikult.
201. 10:01kuulmise ja puudutuse kohta väga väga
202. 10:04lahe video on selle lõigu all, mis ei
203. 10:07tule meil siin lahti ja mida te saate
204. 10:09pärast loendu lõppu uuesti vaadata.
205. 10:15kes veel umbes sellel ajal sündima
206. 10:17hakkavad, kui kõik see selline veel
207. 10:22pooleli olevas protsessis olev areng ei
208. 10:26ole päris lõpuni jõudnud, siis need on
209. 10:29mitmikud, need on kaksikud.
210. 10:32Ee kuskil 278
211. 10:35nädala paiku tekib tavaliselt see aeg,
212. 10:37kus kus ema emakas on kaksikuid nii
213. 10:42täis.
214. 10:43Ja ja ja siis emakopõhja kõrgus ehk
215. 10:47fundus on nii kõrgel kui tavaliselt
216. 10:50raseduse lõpus üksiku lapse puhul.
217. 10:57Kui nüüd aga on loomulikult kaksikuid,
218. 11:00kes mahuvad olema seal ka kuni 40
219. 11:03rasedusnädalani,
220. 11:04olen näinud isegi selliseid kaksikuid,
221. 11:07kes kelle kelle puhul rasedus on läinud
222. 11:09üle ee määratud sünnituse tähtaja, kuigi
223. 11:12seda hästi ei taha taheta lubada, et nad
224. 11:14nii kaua või nii vanaks seal kõhus
225. 11:17kasvavad. et tavaliselt kaksikute
226. 11:20sünnitus algab seal kuskil 368
227. 11:24nädala vahel juhul kui nad on nii-öelda
228. 11:27kaua kantud või peaaegu ajaliseks kantud
229. 11:29kaksikud aga see 28 k32 on väga tavaline
230. 11:34aeg kus mitmik sünnitus algab
231. 11:37ee kaksikud saavad soodsa asendi puhul
232. 11:40sündida ka loomulikul teel see tähendab
233. 11:43esimene kaksik ee peaks olema
234. 11:48peaseisus, vabandust, siin on väike
235. 11:51kirja viga. Kui esimene kaksik on pepu
236. 11:55või jalade ees ehk siis tuharseisus või
237. 11:58vaagnaot seisus, siis turvalisem on
238. 12:01sünnitus keisrilõike teel.
239. 12:05Kõikidest mitmikest umbes kaks kolmand
240. 12:08on erimunakikud ja 1/ kolmandik on ühe
241. 12:10munarak kaksikud. Ja nendel eri munaraku
242. 12:14kaksikutel lastakse julgemini sündida
243. 12:17ise ja loomulikul teel. Sest et kui neil
244. 12:20on eraldi platsendad ja lootekotid,
245. 12:25siis on väiksem tõenäosus,
246. 12:27et esimese kaksiku sünni järel see teine
247. 12:30kaksik satub halba täbarasse asendisse
248. 12:34või et kaksikud võiksid omavahel kuidagi
249. 12:36haakuda nõnda, et ee et ka esimese
250. 12:39kaksiku sünd on häiritud või ee või või
251. 12:43ei ole koguni võimalik.
252. 12:46Kaksikuid sünnib umbes 10 000 sünnituse
253. 12:49kohta
254. 12:51ja tõenäosus sünnitada kaksikut tõuseb
255. 12:55muide koos naise vanusega. Kõige rohkem
256. 12:58kaksikuid sünnib 35aastasena naistel.
257. 13:02Aga ka ülekaalulistel ja pikkadel
258. 13:04naistel ja korduvünnitajatel
259. 13:08on suurem võimalus tuua ilmale kaksikud
260. 13:10võrreldades võrreldis siis nooremate
261. 13:13sünnitajate,
262. 13:14väiksemate naiste ja esmasünnitajatega.
263. 13:20Ee ühe muna mitmikud
264. 13:23pärinevad ühest viljastatud munarakust.
265. 13:26mäletate, esimeses loengus rääkisime
266. 13:28sellest ka ühest viljastatud munarahkust
267. 13:32ehk sügoodist.
268. 13:34Ühemon mitmikutel on ühesugune
269. 13:36geneetiline materjal ja nad on
270. 13:39üksteisega nii välimuselt kui loomult
271. 13:41väga sarnased, aga mitte täiesti
272. 13:44identsed, sest et ühemon mitmikult
273. 13:49nende nende geenid on küll sarnased, aga
274. 13:51nende geenide avaldumine võib olla
275. 13:54erinev. Ja selle tõttu mõned detailid
276. 13:57nii välimuses kui elundite tervises
277. 14:00võivad olla erisugused. Näiteks ühel
278. 14:03kaksikutest võib olla esimese tüübi
279. 14:05diabeet ja teisel mitte.
280. 14:07Nii et et kaksikud ei ühega ühe munaga
281. 14:10raku kaksikud ei pruugi olla täiesti
282. 14:13identsed.
283. 14:15Ee raseduse ajal arenevad ühe muna
284. 14:18mitmikud ühes koorionis ehk ühes
285. 14:21kõldkestas,
286. 14:23aga neil võib olla kas ühine või eraldi
287. 14:27vesikest
288. 14:29ja neil on ühine platsenta.
289. 14:33Nii et e kohe näitan pildi pealt
290. 14:36täpsemalt.
291. 14:38Kui meil on
292. 14:40kahe erineva munaraku kaksikud, siis
293. 14:44siis nemad kasvavad nii nagu on see
294. 14:47ülemine vasakpoolne pilt. Neil on
295. 14:49kummalgi oma ee platsenta, oma
296. 14:53lootekott,
297. 14:54mille sees ta elab.
298. 14:59Ühemunaraku kaksikutel
299. 15:03võib olla
300. 15:05see vahesein. Siis loote veekest,
301. 15:09vesikest võib olla seal vahel, aga
302. 15:12kõldkest on neil ühine ja platsenta on
303. 15:15neil reeglina ühine.
304. 15:20Ee
305. 15:24kõige nii öelda kõige raskem ja
306. 15:26meedikutele kõige rohkem muret tegevam
307. 15:28on see variant D, kus kaksikutel puudub
308. 15:31see vahesein ja neil on ühine platsenta.
309. 15:36Nii et ee et selline olukord on kõige
310. 15:41keerulisem. Ja pärast kui me räägime
311. 15:42täpsemalt platsentast, siis ma seletan
312. 15:46ka, miks.
313. 15:49Eriunamitmikud
314. 15:52arenevad mitmest munarakkust, mis on
315. 15:57seemnerakkude poolt viljastatud.
316. 15:59Tavaliselt looduslikult väga väga harva
317. 16:03ee vabaneb munarakust, vabandust
318. 16:06munasarjast korraga mitu munarakku.
319. 16:09Aga tänapäeval, kui on hakatud kasutama
320. 16:12erinevaid
321. 16:14viljakusravimeetodeid,
322. 16:16siis nende viljakuse ravimeetodite
323. 16:18kasutamise tõttu ee on suurenenud see
324. 16:22mitme munaraku korraga väljumine ee
325. 16:25munasarjast.
326. 16:28ee
327. 16:30igal lootel sellisel juhul, kuna nad on
328. 16:32täiesti suveräänsed,
329. 16:34on oma platsenta, oma lootekestad ja
330. 16:38geneetiliselt on erimunaraku mitmikult
331. 16:42sama erinevad kui ühe pere lapsed
332. 16:47erinevatel aegadel sündinud, ühe pere
333. 16:49õed, vennad.
334. 16:51erimunakikute sünd on ühemuna raku
335. 16:54kakaksikute omast ee palju tõenäolisem.
336. 16:58Nii et suurem osa tänapäeva
337. 17:01erimunaammikuid
338. 17:02ee sünnib ee suurem osa mitmikuid sünnib
339. 17:06erimuna mitmikutena, et nad ei ole ühe
340. 17:10munaraku päritolu.
341. 17:14Eri munaraku mitmikud
342. 17:16siis võivad olla sündimiseks soodsas
343. 17:19seisus, nagu on siin vasaku pildi peal.
344. 17:21mõlemad pea alaspidi, aga võivad olla ka
345. 17:26ee ühel lapse tuharad ja teise pea, ühe
346. 17:30lapse jalad ja teise pea ja see selle
347. 17:33pildi võib pöörata ka tagurpidi, et
348. 17:35praegu on ee eesmisel kaksikul pea all,
349. 17:40aga võimalik on ka variant, kus kus
350. 17:43eesmisel kaksikul on tuharad all ja ja
351. 17:47teisel kaksikul pea, aga võivad olla ka
352. 17:50nõnda, et mõlematel kaksikutel on
353. 17:52tuharad all emak põhja emaka kaela
354. 17:56poole.
355. 17:59Ee veelgi rohkemad mitmikud, kolmikud,
356. 18:02nelikud,
357. 18:04nende puhul loomulikult saabub ka see
358. 18:06aeg, millal nad enam sinna emakasse ei
359. 18:09mahu ja millal enam ei piisa platsenta
360. 18:11töövõimekusest nende kasvatamiseks
361. 18:15varem. Ee
362. 18:18alates kolmikutest on sünnitus alati
363. 18:20keisrilõikega sünnitus.
364. 18:24Ee loomulikult eelviljastatud kolmikute
365. 18:26sündide sagedus on ligikaudu üks 10 000
366. 18:29sünni kohta. Aga Eestis sünnib küll ee
367. 18:33selliseid kolmikuid rohkem kui ühe üks
368. 18:36kolmikute komplekt aastas, siis
369. 18:39tõenäoliselt
370. 18:41need ee ülejäänud on ee kuidagi
371. 18:47viljakusravimeetodite
372. 18:49kasutamise tõttu sündinud.
373. 18:53Nelikute ja viisikute sünd on üliharv
374. 18:55nähtus. 20. sajandil olid Eestis
375. 18:58dokumenteeritud ainult ühed nelikud.
376. 19:02Ee ja nemadki
377. 19:05nad sündisid 70atel aastatel ja neist
378. 19:08kolm jäi ellu.
379. 19:10Ee 21. sajandil on Eestis sündinud kahed
380. 19:14nelikud ee siis 2007. aasta kevadel ja
381. 19:182023. aasta varasuvel
382. 19:21ja mõlemad nelikute komplektid elavad
383. 19:25väga hästi ja on terved ja kasvavad.
384. 19:31Ee nelikute sündidest 95%,
385. 19:35mis tänapäeva maailmas juhtuvad, on
386. 19:38kehavälise viljastamise või lastetusravi
387. 19:41tulemus. See tähendab, et on
388. 19:43stimuleeritud mitme munaraku korraga
389. 19:45küpsemist ja need munarakud on kõik ka
390. 19:48viljastunud ja pesastunud ja titadeks
391. 19:51kasvanud.
392. 19:54Maailmast kõige suurem teadaolev elu
393. 19:56sealt sündinud mitmike arv on kaheksa.
394. 19:59Ja kui vaadata neid mitmikke veebilehti,
395. 20:02siis võib tunduda, et oh, kui tore.
396. 20:06Ma ei tea, kas see kunagi muutub
397. 20:08toredaks mingis lastevanuses.
398. 20:10Raseduse ajal ja sünnitus järgsel ajal
399. 20:13on küll rohkem raskuseid kui rõõme. Nii
400. 20:16et kindlasti ei tasu endale unistada ei
401. 20:20kolmikuid ega nelikut rääkimata
402. 20:22kaheksast lapsest korraga.
403. 20:26ee
404. 20:30mitmikute tekke ja raseduse kulgu kohta
405. 20:32on suurepärane pikk
406. 20:35film ee mida saab vaadata lisaks sellele
407. 20:41loengule. Nii et soovitan soojalt.
408. 20:48Kui nüüd meie üksikbe seal kõhus või
409. 20:51siis need kaksikud siiski mahuvad emme
410. 20:55kõhtu ära.
411. 20:56Siis 32 ja 36. rasedusnädala vahel
412. 21:01toimuvad sellised ütleme täiuslikkuseni
413. 21:03lihvimise asjad. Veel sõrme küüned
414. 21:07hakkavad ulatuma sõrmeotsteni, jätkub
415. 21:09intensiivne kasvamine. Laps võtab kaalus
416. 21:11juurde pealmiselt rasvkoe arvel.
417. 21:14Närvisem ja suguelundid arenevad edasi.
418. 21:17Nimelt enneaegselt sündinud tütarlastel
419. 21:21ei ole ei kata suured häbemokad väikesi,
420. 21:24kui nad sünnivad. Ja poistel reeglina ei
421. 21:28ole munandid veel laskunud munandikotti.
422. 21:31Jätkub ka meelte areng, paranevad
423. 21:33nägemine, kuulmine, puudutuste tundmine
424. 21:35ja tajumine. Kopsud küpsevad ja selles
425. 21:39vanuses kaalub laps üle 2 kilo ja on
426. 21:43juba 45 cm pikk. Ja muidugi taas Nilsoni
427. 21:48imeline foto, mis näitab, et tõesti
428. 21:52terve emakas on seda titat täis.
429. 21:57Ee ee nendel viimasel raseduskool
430. 22:01beebik kasvab kaalus. Ta võtab umbes 23
431. 22:05k 30 gr päevas, ehk see on umbes 200 gr
432. 22:08nädalas juurde peamiselt nahaaluse
433. 22:11rasvooe arvel. Võib tunduda, et laps
434. 22:13liigutab varasemast arvem. sest tal on
435. 22:16ruumi vähem. Teeb ainult selliseid
436. 22:18väikeseid liigutusi, tõstab jala üle
437. 22:20teise, pistab sõrmehu.
438. 22:23Selleks vanuseks tavaliselt beebid on
439. 22:25ennast keeranud sellesse seisu,
440. 22:27millisesse seisu nad jäävad sündimise
441. 22:29hetkel, sest loote hulk väheneb
442. 22:32jätkuvalt ja laps täidab kogu emaga
443. 22:34õnne.
444. 22:36Nüüd muutub oluliseks tita asendi
445. 22:38kaardistamine ehk õhukaardistamine, et
446. 22:41vajadusel aidata lapsel sündimiseks
447. 22:43parimat asendit leida.
448. 22:45jätkub kopsude ja kesknarvisüsteemi
449. 22:47küpsemine. Ja kesknarvissteemi küpsemine
450. 22:50ei saa sündimise hetkeks valmis. See ei
451. 22:53saa valmis ka veel aastaseks saades
452. 22:56sellepärast, et see jätkub kuni kogu
453. 22:59lapse ea. Ee muide ainult 5% lastest
454. 23:05tuleb ilmale eeldatud kuupäeval siis
455. 23:07sellel nii-öelda sünnituse tähtajal. Ja
456. 23:10ajaliseks loetakse sünnid 37.
457. 23:142 rasedusnädala vahel.
458. 23:18Ee vaatamata sellel, et me tänapäeval
459. 23:21üha täpsemalt teame raseduse suurust ehk
460. 23:24siis seda gestatsiooniaega,
461. 23:26siis see ei ole sama asi kui lapse
462. 23:28sünniküpsus. On neid lapsi, kes küpsevad
463. 23:32kiiremini. Laste sünni küpsuse saabumine
464. 23:36saabub erineval ajal erinevatel lastel.
465. 23:39Nii nagu kooliküpsus saabub erineval
466. 23:41ajal, nii ka sünniküpsus võib saabuda
467. 23:44väga erineval ajal. Et on lapsi, kes on
468. 23:46juba 37 rasedusnädalaks täiesti küpsed
469. 23:50ja neid, kes vajavad aega kuni 42
470. 23:53rasedusnädalani, et täiesti sünniküpseks
471. 23:55saada.
472. 23:57Ee sünniküpsus on see kriteerium, mis
473. 24:01ajab beebi iseseisvalt sündima, kui tal
474. 24:04ei ole ühtegi muud sellist faktorit.
475. 24:08platsenta tegutsemise häire, toimimise
476. 24:11häire, emahaigus, lapse enda haigus või
477. 24:14arengurikke, et kui ta on täiesti
478. 24:16normaalselt arenenud, hästi kulgenud
479. 24:18rasedusega
480. 24:20raseduse kuluga ee loode, siis siis tema
481. 24:23tahab hakata sündima siis, kui ta on
482. 24:25sünniküps.
483. 24:27Ja muide, nii sellel lootel kui
484. 24:32platsental võivad olla ülekantuse
485. 24:34tunnused juba enne sünnituse tähtaja
486. 24:37saabumist. Nii et beebi võib olla juba
487. 24:40liiga vana sündimise tähtajaks, võib
488. 24:43olla veel üsnagi ebaküps.
489. 24:46Noh, ebaküpsel beebil on keeruline
490. 24:49hingama hakata. ta ei taipa hästi süüa,
491. 24:51tema soolestik ei hakka kohe tööle ja
492. 24:54muud sellised probleemid ja
493. 24:56probleemikesed.
494. 24:58Ee kõhukaardistamisest
495. 25:01ee
496. 25:03tavaliselt arvatakse, et selleks, et
497. 25:04kõhtu kaardistada, tuleb ultraheeli
498. 25:06ouring teha. No võib seda ka, aga
499. 25:09tegelikult on kõhu järgi, kõhus toimuva
500. 25:13järgi emal endal üsna kerge aru saada,
501. 25:15millises asendis on beebi. Et nimelt
502. 25:18selg on nii-öelda sirge või sile pool
503. 25:21emakast. Ee see koht, kust e ämmaemad
504. 25:26või naistearst lapse südamelööke kuulab,
505. 25:28on lapse abaloode kõrgus.
506. 25:31Ja see, kuhu maanduvad suured müksud, on
507. 25:35laste lapse see koht, kuhu kuhu laps
508. 25:38toetab oma jalad. Nii et õhtuti enne
509. 25:42magam minekut, kui beebi hakkab ennast
510. 25:45oma pesas mugavamasse asendisse seadma
511. 25:49ema kõhus, siis seal, kuhu maanduvad
512. 25:52müksud, selle vastaspoolel ülal on pepu
513. 25:57juhul, kui see beebi on peaseisus.
514. 26:00Ja seal mööda emaka külge allapoole
515. 26:04liikudes on sile külg ehk beebi selg.
516. 26:08Teisel pool, kui tugevamalt vajutada, on
517. 26:11tunda lohk seal, kus kus käed ja käte ja
518. 26:15jalgade vahel on natukene vaba ruumi.
519. 26:18Nii et kõhtu saab ja võib kaardistada
520. 26:21nii naine iseseisvalt kui ka koos
521. 26:24sünnitoetaja abiga. Ei ole vaja ee minna
522. 26:28selleks arsti või juurde. Ja siin teile
523. 26:32kasutamiseks ja tööriistaks eestikeelse
524. 26:34tõlkega looteareng nädalate kaupa
525. 26:38illustreeritud
526. 26:41kõigi mõõtude ja parameetritega.