Loote areng 1 — Transcript

Full transcript

1. 0:02Tere.
2. 0:04Ee alustame loote arenguainet
3. 0:08ee ühe looga, võiks öelda isegi
4. 0:12muinasjutuga.
5. 0:15Emaüsas oli kaks beebit. Üks küsis
6. 0:19teiselt: "Kas sa usud elusse peale
7. 0:22sündi?" Teine vastas: "Miks sa küsid?"
8. 0:25"Muid usun. Peab olema midagi peale
9. 0:28sündi. Võib-olla me oleme siin selleks,
10. 0:30et valmistuda selleks, mis tuleb pärast.
11. 0:33Jama, ütles esimene, ei ole olemas
12. 0:36mingit elu pärast sündi. Milline elu see
13. 0:39küll olla saaks?
14. 0:41Teine ütleb: "Ma ei tea, ilmselt on seal
15. 0:44rohkem valgust kui siin. Võib-olla me
16. 0:46kõnnime oma kahel jalal ja sööme oma
17. 0:49suuga. Meil võib olla isegi veel mingeid
18. 0:52meele, mida me praegu ei teagi. Esimene
19. 0:55vastas: "See on absurd. Kõndimine on
20. 0:58võimatu. Suuga söömine naeruväärne.
21. 1:02Nabanör annab meile kogu toidu, mida me
22. 1:04vajame. Aga nabanör on ju nii lühike.
23. 1:09Elu peale väljumist on loogiliselt
24. 1:11võimatu."
25. 1:13Teine veenis. Ma arvan, et kindlasti on
26. 1:15seal midagi ja võib-olla on see lihtsalt
27. 1:17erinev kui siin. Võib-olla me ei vaja
28. 1:19enam seda füüsilist nabanööri.
29. 1:22Esimene vastas. Lollus. Ja pealegi, kui
30. 1:26seal on elu, siis miks ei ole keegi
31. 1:28kunagi sealt tagasi tulnud? Väljumine on
32. 1:31elu lõpp ja peale seda ei ole midagi
33. 1:33peale pimeduse ja vaikuse ja unustuse.
34. 1:37See ei vii meid kuhugi.
35. 1:40No ma ei tea, ütleb teine beebi, kuid
36. 1:42kindlasti me kohtume emaga ja ta
37. 1:45hoolitseb meie eest.
38. 1:48Esimene vastab: "Ema, kas sa tõesti usud
39. 1:52emas, sest see on naeruväärne. Kui ema
40. 1:55peaks eksisteerima, kus ta siis praegu
41. 1:57on?"
42. 1:59Teine ütleb: "Ta on kõikjal meie ümber.
43. 2:02Me oleme temast ümbritsetud. Meie oleme
44. 2:05osa temast. Me elame temas. Ilma temata
45. 2:08seda maailma poleks ja ei saakski olla."
46. 2:12Esimene beebi. Ma ei näe teda. Seega
47. 2:15loogiliselt on ainu võimalik, et teda
48. 2:17pole olemas.
49. 2:21Ja sellele vastas teine beebi:
50. 2:23"Mõnikord, kui sa oled vaikuses,
51. 2:26keskendud ja tõeliselt kuulad, võid sa
52. 2:29tunda tema olemasolu, kuulda tema
53. 2:32armastavat häält hüüdmas ülalt sinu
54. 2:35suunas.
55. 2:41Edasi lähme üsnagi argiseks
56. 2:44pärast seda toredat lugu
57. 2:47ja
58. 2:49võib-olla natukene kõigepealt sellest,
59. 2:51millest meil juttu tuleb üldse nende
60. 2:53loengute jooksul.
61. 2:56loota arengust kõigepealt nädalate
62. 2:58kaupa. Alguses võiks isegi öelda, et
63. 3:00tundide ja päevade kaupa.
64. 3:03Ee natukene sellest, kuidas emaüsas
65. 3:05veedetud kuud mõjutavad lapse tervist
66. 3:07tulevikus,
67. 3:10kaasasündinud haigustest ja
68. 3:11geeniriketest,
69. 3:13aga ka väga põnevast ja intrigeerivast
70. 3:16teemast, nagu seda on sünnieelne
71. 3:18õppimine.
72. 3:23Kõigepealt põhimõisted.
73. 3:27Embrio
74. 3:29on tema neologism on idulane. Ja idulane
75. 3:34ei ole väga hästi kasutusele läinud
76. 3:37sõna. Ee küll aga leiab selle
77. 3:39diagnooside loetelust juhul kui
78. 3:41rasedusega ja ja ja inimese ihuviljaga
79. 3:45seotud diagnoose tuleb panna.
80. 3:49Siis embryo on algstaadiumis olev
81. 3:51eostusvili kolmandast kaheksanda
82. 3:53rasedust nädalani ehk siis
83. 3:56viljastumisest kuni 60.
84. 3:59Ja miks see nii tähtis on see periood on
85. 4:03just see, et et tõesti see kolmanda
86. 4:05elunädala loode on siin ee vabandust
87. 4:09embryo on siin sellel vasakpoolsel
88. 4:11pildil ja ta ikkagi tõeliselt on selline
89. 4:14kahest idule lehest koosnev taimekene
90. 4:16veel ja 56 päevane ehk kaheks
91. 4:20rasedusnädalane beebi on juba täiesti
92. 4:24väike inimeselaps ee oma ee peakeha teha
93. 4:28käte, jalgade, ee silmade, nina ja
94. 4:32suuga. Nii et ee et see on väga väga
95. 4:35suur muutus, mis selle aja jooksul
96. 4:37toimub.
97. 4:38Ee, mis pärast kaheksandat nädalat saab?
98. 4:41Pärast kaheksandat rasedust nädalast
99. 4:45saab emrost loode ehk föötus või feetus
100. 4:50või fiitus ladina keeles ja inglise
101. 4:53keeles.
102. 4:55Ee, kaheksandast asedustnädalast ehk
103. 4:57siis 60.
104. 4:59Sünnini.
105. 5:02Eluvõimelisuse hea piir on
106. 5:03meditsiiniliselt määratletud 22.
107. 5:06rasedusnädalaga või kaaluga alates 500
108. 5:09grmist. Ja kui veel mõned aastad tagasi
109. 5:13eem oleks seda sama loengut kuulates
110. 5:17olnud seal 24 nädalat, nii et see oskus
111. 5:21ja võime väga väikeste enneaegsetega
112. 5:24hakkama saada, nii et nende, et nad
113. 5:28saaksid väljaspool emaüsa edasi areneda.
114. 5:31Et selles suhtes on meditsiin väga
115. 5:34jõudsalt arenenud.
116. 5:37enneaegsusel on oma astmestik, et kui
117. 5:39nüüd see väike lootekene enneaegselt
118. 5:42sündima peaks, siis kui ta on enne 28
119. 5:45rasedusnädalat sündinud, siis
120. 5:48nimetatakse seda erakordselt
121. 5:50enneaegseks. See on siis 22 k28.
122. 5:54Ee 28 ja 31 rasedusnädala vahel sündinud
123. 5:58väga enneaegseks.
124. 6:0132 ja 33. rasedusnädalal sündinud lapsed
125. 6:04on mõõdukalt enneaegsed ja hilised
126. 6:07enneaegsed siis on sündinud 34 ja 36
127. 6:11rasedusnädala vahel. Alates 37.
128. 6:14rasedustnädalast loetakse sündajaliseks,
129. 6:17aga see ei tähenda muidugi seda, et need
130. 6:19lapsed, kes ol, kes sellel ajal
131. 6:21sünnivad, on sünniküpsed. See on juba
132. 6:23üks täiesti hoopis hoopiski erinev ee
133. 6:28mõiste. Ee igal aastal Euroopas sünnib
134. 6:31umbes 10% lastes enneaegsetena.
135. 6:35Eesti naiste tervis ja Eesti naiste just
136. 6:39fertiltervis on nii hea, et vahid 5,5%
137. 6:45lastest sünnivad enneaegsetena.
138. 6:48Seejuures väga väikese enneaegseid neid
139. 6:50sünnikaaluga alla poolist kilo ee on
140. 6:53Eestis umbes 1% kõigist sündidest.
141. 7:00Miks see teie jaoks oluline on? Sest et
142. 7:03kui sa hakkad ühe perega või see ühe
143. 7:06naisega käima seda sünnituse teed ee
144. 7:09sünnituseks valmistumise või
145. 7:10vanemarolliks valmistumise tööd teed ee
146. 7:13siis mõnikord see teekond jõuab lõpuni
147. 7:17ehk siis sinna, kus sünnib ajaline
148. 7:20beebi. Aga mõnikord võib see teekond
149. 7:22katkeda ee üpriski teekonna alguses ee
150. 7:27kui seda nimetatakse veel abordiks ehk
151. 7:30rasetuse katkemiseks
152. 7:33ee ja võib lõppeda ka enneaegse sünniga.
153. 7:37et ee tegelikult selliste väga vara ja
154. 7:41enneaegselt lõppenud sünnituste juures
155. 7:44on väga vaja sellist kuulajat, toetajat,
156. 7:49ee inimest kõrvale, kes aitaks sellest
157. 7:53teekonnast
158. 7:55ee sellel teekonnal hakkama saada ja
159. 7:57sellest seda teekonda läbida.
160. 8:00Nii et kui see enneaegse sünni teema
161. 8:03sind kõnetab, et siis kindlasti tasub
162. 8:06seda teemat edasi uurida.
163. 8:09Ee rasedust ehk siis loote vanust ee
164. 8:12loetakse lisaks päevadele, nädalatele ka
165. 8:15trimestriteks. Et rasedus on jaotatud
166. 8:18kolmeks trimestriks ja esimene trimester
167. 8:20kestab kuni 13. nädalani. Ja see on ka
168. 8:25meie esimeste tundide ee teemad. Ee see
169. 8:30raseduse esimesed 13 ee 12 13 nädalat.
170. 8:36Ee teine trimester 14 k7 nädalat ja
171. 8:41kolmas trimester 28. nädalast kuni
172. 8:44sünnituseni on on palju põhjuseid, miks
173. 8:47see rasedus nõnda on jagatud ja ilmselt
174. 8:49Maret räägib teile raseduse tundides
175. 8:51sellest täpsemalt.
176. 8:54Ee kuusid, raseduskuid on 10 ee sest et
177. 8:59raseduskuud on lunaarkuud, taevakuud,
178. 9:02neljanädalased kuud.
179. 9:05Kuu loomisest kuu loomiseni 28 päeva ja
180. 9:09see on umbes üheksa kalendrikuud.
181. 9:12nädalates 40 meditsiinilist
182. 9:15rasedusnädalat ja 38 tegelikku
183. 9:19rasedusnädalat, sest raseduse suurust
184. 9:22hakatakse arvestama viimase
185. 9:24menstruatsiooni esimesest päevast ja
186. 9:25siis ju tegelikult rasedust ei olnud
187. 9:28mitte kusagil mujal kui võib-olla ainult
188. 9:30ee nende ee laste ema ja isa mõtetes.
189. 9:36Nii et ee päriselt rasedus kestab 38
190. 9:40nädalat keskmiselt. See ei tähenda, et
191. 9:42rasedused kestaksid täpselt nii kaua. Ja
192. 9:46päevades siis 280 päeva meditsiiniliselt
193. 9:50ehk siis tegelikke pärispäevi 266 päeva.
194. 9:55Ja kui nüüd päris rasedus esimestest
195. 9:57päevadest ja nädalatest rääkida, siis
196. 10:00nad ei vasta rasedusnädalate suurusele
197. 10:02selle arvestuse järgi. Sest et alguses,
198. 10:05kui me räägime sellest, kui kui toimuvad
199. 10:08esimesed, kui
200. 10:10naise ja mehe seemnerakk ja munarakk
201. 10:12kohtuvad ja tekivad esimesed pooldumised
202. 10:16ja lõigustumised, siis ikkagi räägitakse
203. 10:19viljastumise hetkest. Kui me mõtleme
204. 10:22seda, et missugune on rasedusnädalate
205. 10:24arvestus, siis siis sellel ajal, kui
206. 10:28viljastumine toimub, on justkui juba
207. 10:31kaks nädalat rasedus kestnud.
208. 10:34segane lugu, aga küll see aja jooksul
209. 10:37nii-öelda loogiliseks saab ja ja
210. 10:40arusaatavaks muutub.
211. 10:44Proovime vaadata filmi viljastumisest.
212. 10:46Ma ei ole päris kindel, kui hästi see
213. 10:48meil siin avaneb.
214. 10:53Noh, ja nii ongi. Ei avane. Mis seal
215. 10:56ikka. Ee, lähme edasi.
216. 11:00Üks väga suur ja tähtis nimi rääkides
217. 11:03loote arengust on Lennart Nilsson.
218. 11:07Lennart Nilsonil
219. 11:09möödub sünnist
220. 11:12104 aastat sellel kevadel.
221. 11:15Ta on väga väga tähtis persoon.
222. 11:20Ta oli Rootsi kuningliku pere
223. 11:25ametlik fotograaf läbi kolme erineva
224. 11:28valitseja.
225. 11:30Ja enne seda, kui temast sai
226. 11:34teadlane,
227. 11:36leiutaja ja avastaja, oli ta fotograaf
228. 11:39ja sellepärast tema leiutised, avastused
229. 11:43ja
230. 11:45nende tehnikate edasiarendused
231. 11:49ee millega ta embrioid ja looteid
232. 11:52pildistas,
233. 11:54ee on olnud e revolutsioonilised ja ja
234. 11:58kõik kõike muutvad inimkonna suhtumises
235. 12:02loodetesse ja ja
236. 12:04vastsündinud lapsesse.
237. 12:07Et tema tõi need elualguse
238. 12:11hetked esimesena maailmas ee nähtavaks.
239. 12:16Need olid Live ajakirja Kaanel.
240. 12:20Ja kui see esimest korda juhtus, et tema
241. 12:23fotot
242. 12:26selles ajakirjas avaldati, siis müüdi
243. 12:28kogu ee trükk läbi. See oli nii
244. 12:32sensatsiooniline näha last enne
245. 12:36sündimist.
246. 12:38Tema arendatud on endoskoopial ja
247. 12:42elektromikroskoopiga
248. 12:46pildistamisel.
249. 12:48Loodud tehnikad on tema välja mõeldud ja
250. 12:51edasi arendatud. Ta on olnud tohutult
251. 12:54järjekindel ee selles ja mõne foto
252. 12:57tegemine on võtnud aasta aastakümneid
253. 13:01aega.
254. 13:02ee tasub vaadata tema raamatut Lapsünd
255. 13:07või otsida üles teda puudutav info
256. 13:10internetis.
257. 13:12Ee järjest siit meie loeng on rikastatud
258. 13:15tema tehtud piltidega.
259. 13:18Esimesed tunnid, kui me romantika
260. 13:20kõrvale jätame, siis lihtsalt ühinevad
261. 13:25naise haploidne ehk siis poolt
262. 13:28tavapärast infomahtu kandev munarakk.
263. 13:34Inimese keha kõige suurem rakk, ainust
264. 13:37palja silmaga nähtav rakk. Ta ei ole
265. 13:40suurem kui pliiatsi otsaga tehtud täpp
266. 13:44või nõelaga paberisse torvatud auguke,
267. 13:47aga teda on võimalik palja silmaga näha.
268. 13:50ja meheploidne seemnerakk, mis on
269. 13:53jällegi keha üks väiksemaid rakke,
270. 13:58aga ometi ta kannab seda samasugust
271. 14:00infopagasit endas, 23 kromosoomi.
272. 14:04Ee kui nad ühinevad, siis nad
273. 14:05moodustavad diploidse sügoodi, milles on
274. 14:0946 kromosoomi ja mis sisaldab kogu
275. 14:13edasiseks arenguks vaja minevat
276. 14:14informatsiooni.
277. 14:16pool sellest informatsioonist tuleb
278. 14:18emalt, pool, isalt
279. 14:21ja kaks Lennart Nilseni imelist fotot
280. 14:24siia juurde. Ee need fotod, mis on
281. 14:27tehtud seemneraku ja munaraku
282. 14:29ühinemisest, munaraku esimestest
283. 14:32pooldumistest, need on tehtud täiesti
284. 14:34kontrollitud keskkonnas. See tähendab,
285. 14:36et elektronikroskoobiga
286. 14:39ja täiesti siis petritassis. See on see
287. 14:41klaasist alus, kus tehakse ka
288. 14:43bakterianalüüse,
289. 14:45et ee ee kasutatud on seal ee neid ee
290. 14:50munarakke, mis on kehavälise
291. 14:53viljastamise protseduurideks kogutud,
292. 14:56aga mida vanemad enam ei vaja ja mis on
293. 14:59loovutatud ee siis teaduslikeks
294. 15:02uurimisteks.
295. 15:03Nii et need pildid ei ole tehtud inimese
296. 15:06kehas, vaid elektronikroskoobi all. Ja
297. 15:10kuna Nennat Nilson oli kõigepealt
298. 15:13fotograaf,
299. 15:15siis ta ei leppinud lihtsalt sellega, et
300. 15:16ta tabab selle haruldase hetke, kus
301. 15:18seemnerakk on munarakku sisenemas, vaid
302. 15:22ee ee ta sättis valgust,
303. 15:26ta sättis kaamera nurka, et pilt tuleks
304. 15:30täiuslik.
305. 15:32Noh ja täiesti täiuslik see pilt siin
306. 15:34on, et sellel hetkel, kui seemnerakk
307. 15:38puudutab oma peaga munarakku
308. 15:41>> ja vallandab sealse keemilise ee aine,
309. 15:47mis ee
310. 15:49käivitab siis omakorda munarakus
311. 15:53ee sellise protsessi, et ta tekitab
312. 15:55endale kesta ümber ja ei luba enam mitte
313. 15:58ühtegi teist seemnerakku sinna sisest
314. 16:00siseneda.
315. 16:02Nii et kaksikud ei teki sellest, et
316. 16:04munarakku sisenes kogemata kaks
317. 16:07seemnerakku. Kaksikud tekivad siis, kui
318. 16:11see munarakk jagunemisel jagunebki
319. 16:14täiesti täiuslikult poole pooleks kaheks
320. 16:17munarakuks. Ma juba nüüd tean ette, et
321. 16:19meie loengus ei avane ee
322. 16:23filmid selle eelmise proovimise põhjal.
323. 16:27Siis ma panen teile konspekti
324. 16:30kõik need haruldased ja imelised filmid.
325. 16:33Ma tahan, et te õpiksite vahet tegema
326. 16:36sellel päris teadusfotograafial,
327. 16:39mis on tehtud endoskoopia meetodiga ja
328. 16:42millel põhinevad tegelikult kõik
329. 16:44hilisemad animatsioonid, mis on tehtud
330. 16:47animatsioonitehnikatega ja päris
331. 16:49viimasel ajal AI-ga. Et sellepärast
332. 16:52sageli nüüd need fotod, mida te praegu
333. 16:55näete, on pärit aastast äkki 1967.
334. 17:00Nad on väga vanad, tohutult hea
335. 17:03kvaliteediga.
336. 17:05Ee sest et Leonard Nilson oli
337. 17:07perfektsionist oma fotode suhtes
338. 17:11ja kõik hilisemad animatsioonid
339. 17:14põhinevad tema aastakümnete pikkusel
340. 17:17tööl.
341. 17:18loodate ja embrode filmimisel ja
342. 17:21pildistamisel.
343. 17:23Ta on filminud ja pildistanud kõige
344. 17:25hämmastavamaid asju viirustest kuni
345. 17:29närviraku arenguni. Et ee
346. 17:33osa tema tema meetodeid on
347. 17:35patenteeritud, osa on avalikud, aga kõik
348. 17:39on nad revolutsioonilised ja
349. 17:40absoluutselt imelised.
350. 17:44Ee esimesed paar päeva ee liigub siis
351. 17:48see viljastunud sükoot, viljastunud
352. 17:51munarakk. munajuhast emaka suunas mööda
353. 17:55munajuha.
354. 17:57Ta peatub seal munajuha kurdudes, et
355. 17:59toituda. Ee ta liigub seal pööreldes
356. 18:05munarakku ümbritseb selline ee
357. 18:08toitainetest ja kaitserakkudest
358. 18:11koosnev pärg. ee tema vimbrijad
359. 18:15vibreerivad
360. 18:16nii, et ta
361. 18:19saab aeglaselt edasi liikuda, aga
362. 18:22munaraku liikumisele annab hoogu juurde
363. 18:26ka munajuha pulseeriv liikumine.
364. 18:30Munajuha pulseerib muna rakku endas
365. 18:33liigutades nii nagu soolestik liigutab
366. 18:36ee seeduvat toitu. Mitte küll sama
367. 18:39intensiivselt ja mitte nii suur ei ole
368. 18:41see liikumine, aga väike emaka ee suunas
369. 18:45selline toimib eristaltika seal
370. 18:48munajuhas on. Samal ajal, kui see
371. 18:51viljastunud munarakk seal edasi liigub,
372. 18:54ee toimub lõigustumine,
373. 18:56mis algab umbes 24 tundi pärast seda,
374. 19:00kui viljastumine toimus. Nii et
375. 19:02kõigepealt toimuvad seal nähtamatud
376. 19:06seesmised muutused, kui pärilik info
377. 19:09pakitakse lahti ja
378. 19:12ja kromosoomid ühinevad.
379. 19:16Nii et ee et see sellised välised
380. 19:19muutused hakkavad ilmnema esimese
381. 19:21ööpäeva pärast ee peale seda, kui
382. 19:24seemnerak on munarakku viljastanud.
383. 19:27Kolmandal, neljandal päeval areneb
384. 19:29sügoodist moorula ehk kobarloode
385. 19:32ja lõigustunud rakud võtavad kera ja
386. 19:35kuju ja pildi peal ka siinsamas see
387. 19:39esimene
388. 19:40eem
389. 19:42pooldumine, esimene lõigustumine ja juba
390. 19:46siis moodustunud kobarloode.
391. 19:48Ja siin Lennart Nilsoni piltides se sama
392. 19:52ee siin vasakpoolse pildi peal on ee see
393. 19:57pilv või parv, mis munarakku ümbritseb
394. 20:00ja fimbriad, mis teda liigutavad ja
395. 20:02toitainete kiht, mis teda ümbritseb ja
396. 20:07ee keskmisel pildil ee mustvalge
397. 20:11lõigustunud esimese lõigustumise järgne
398. 20:14ee munarakk.
399. 20:16Ja parempoolsel pildil siis se sama
400. 20:19värvilisena.
401. 20:21Muide, Lennard Nilsen oma esimesed
402. 20:23pildid, esimesed mustvalged pildid
403. 20:26loodetest
404. 20:28tegi ühes meditsiini ee
405. 20:33muuseumis või uurimislaboris
406. 20:36ee, kus looted olid formaliini sees
407. 20:39täiesti surnud looted, aga kuna nad olid
408. 20:41nii pisikesed,
409. 20:43siis ee siis need sellised e noh
410. 20:47üksikasjad seal, mida tema nägi ja mida
411. 20:50mida ta välja tõi ja välja valgustas.
412. 20:53Paljud noh said nagu esimest korda
413. 20:56tähelepanu.
414. 20:58Ee esimesed neljas kuni kuues päev
415. 21:03pärast seda, kui viljastumine toimus on
416. 21:06moodustunud lõigustumise tulemusena siis
417. 21:10kobarlooode ehk moorula ja
418. 21:14selles hakkavad rakud kihistuma.
419. 21:17e välimine ja sisemine raku kogumik ja
420. 21:21rakukera sisse moodustub õõnsus, mis on
421. 21:24täidetud soolaka vedelikuga ja see
422. 21:27vedeliku soolsus on sarnane ookeani
423. 21:30soolusega,
424. 21:32sest et me elu on pärit ju ookeanist. ee
425. 21:36rakukera sisse moodustuv õnsus
426. 21:41ee
427. 21:44annab talle siis ka nime. Sellel etapil
428. 21:48nimetatakse embryot plastotsiks
429. 21:51ehk loote põiekeseks.
430. 21:53Ee sisemises rakukogumikus
431. 21:56on embrionaalsed tüvirakud ja neid on
432. 21:58näha siin paremal pool.
433. 22:02Sellest areneb embüa ja välimisest
434. 22:05rakukogumikust arenevad kaitsvad
435. 22:08membraanid.
436. 22:10Ja ee emakasse jõuab see lootepõie siis
437. 22:14umbes viiendal päeval, mõnikord ka
438. 22:16kuuenda päeva alguses ja kinnitub ehk
439. 22:20implanteerub emaka seina kuuendal
440. 22:23päeval.
441. 22:27Embryoa rakud on esimesed 15 päeva
442. 22:30ühesugused.
443. 22:32Seejärel hakkavad rakud diferentseeruma.
444. 22:36Tüvirakkudest
445. 22:38tekivad spetsiifilise funktsiooniga
446. 22:40rakud, kõik kõik elundid, organid.
447. 22:44350 erinevat rakutüüpi.
448. 22:48Rakud kihistuvad nõnda, et alumises raku
449. 22:51kiihis on need rakud, millest hiljem
450. 22:53saab soolestik ja maks.
451. 22:56Keskmises kihis neerud, luud ja veri.
452. 22:59Ülemises aju, juuksed, nahk, küüned ja
453. 23:04hambad.
454. 23:07Siin on need rakukihid ka näht nähtavad,
455. 23:12et see kobarloode
456. 23:15ja ja
457. 23:18kastrula mõlemad.
458. 23:20Ja siin selles kastrula juures siis on
459. 23:22näha see välimine, keskmine ja sisemine
460. 23:25kiht ja õõnsus.